Liiklusseaduses seisab nii:
- parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks;
- peatumine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Peatumiseks ei loeta sõiduki seismajäämist liiklusvoos või liikluskorraldusvahendi või reguleerija nõudel.
Omanimelise autokooli juht Aire Tammik vastas, et ajaga pole seadus tegevusi piiritlenud ja sellest ilmselt tihti segadus tulebki. Saab väita aga seda, et kui juht on autost väljunud, siis ta pargib. See on loogika. Aga kui pikk on mõistlik aeg kauba laadimiseks, seda ei ole määratud.
Sarnane vastus on ka politsei esindajal. Eraldi juhist neil parkimise või peatumise eristamiseks ei ole. Õigusnorm on politsei sõnul üsna selge ja reeglina saab inimene ikka aru, kas tegemist on parkimise või peatamisega.
Mupo lähtub tegevusest
Mupo esindaja vastas, et parkimisest eristub sõiduki peatumine selle poolest, et peatumise korral ei saa toimuda muid toiminguid peale sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ning selline eesmärk on vahetult kontrollitav.
Kui aga sõiduki juures ei toimu vahetut tegevust – olgu siis kas kaubalaadimist või sõitjate peale-mahaminekut – siis on tegemist parkimisega.
Loomulikult hindame mupo igat juhtumit lähtuvalt konkreetsest olukorrast kohapeal.
Lõpuks taandub kõik tõestamisele
Seega peab olema inimesel, kes parkimise keelu alal seisma jääb inimeste- või veose laadimiseks, võimalik tõestada vastavat tegevust.
Võib olla olukordi, kus inimese, näiteks lapse peale võtmine tähendab talle hoonesse sisse järele minekut ja sõiduki juurest lahkumist. Sama asi võib ka veosega olla, kui see tuleb võtta mõne kontorihoone kõige kaugemast nurgast.
Samas olukord, kus on vaja kellegagi veerand tundi nõu pidada, ei ole enam laadimine ega seaduse mõttes parkimise keelu alal seismise õigustuseks.
Kui on kahtlus, siis pigem otsi parkimiseks koht, kus pole vaja kahelda. Muul juhul ole lihtsalt valmis oma teo vajalikkust tõestama, kas saatelehe, tunnistajate või muu argumendiga.