Seda, et teine õnnetuse osapool õnnestub leida, tuleb ette üsna tihti, valdavalt tänu kaamerasalvestiste läbivaatamisele.

“Kui inimesel pole aga aimugi, millal ja kus auto viga sai, ei ole ka politseil juhtnööre, mille järgi õnnetuse teist osapoolt otsida,” lisas ta.

Kasko tuleb appi

Kui autol on aga kaskokindlustus, siis on võimalik auto korda saada ka juhul, kui õnnetuse toimumise kohta infot pole.

ERGO transpordikahjude osakonna juht Rain Tomingas sõnas, et sellises olukorras tuleks kindlustusandjat esimesel võimalusel teavitada ja ausalt ära rääkida kõik, mis ta juhtumist teab.

Juhul kui tõesti ei ole teada, mis, millal ja kus juhtus, siis kindlustusandja hindab vigastuste iseloomu, asukoha ja muu olemasoleva info põhjal, kas tegemist võib olla ühe juhtumi käigus tekkinud vigastustega, või on tegemist mitme juhtumiga.

Juhul kui vigastuste alusel on tegemist mitme juhtumiga, siis rakendatakse ka mitut omavastutust.

“Näiteks kui klient avastab pärast autopesu, et kriibitud on esistange alaserv ja tagatiival on uksega löögi jälg, siis sellisel juhul ei ole reaalne, et need kaks vigastust tekkisid ühe sündmuse käigus, vaid tegemist on kahe erineva sündmusega, mistõttu rakendatakse kummagi vigastuse kohta ka eraldi omavastutust,” lausus ta.