Kliimamuutuste taustal astub üha enam autotootjaid samme oma sõidukite kliimajalajälje vähendamiseks. Kuigi elektriautod, mille müük kasvab kiiresti nii Baltikumis kui ka kogu Euroopas, paistavad olevat kõige ilmselgem lahendus, pakuvad paljud tootjaid elektrifitseerimise eeliseid ka hübriidjõuallikatega sõidukite näol – kerghübriididest kuni pistikhübriidideni.
Kerghübriidid
Autotootjad on juba aastaid pakkunud lihtsamaid ja madalamal pingel töötavaid kerg- ja mikrohübriide, mille eesmärk on suurendada bensiini- ja diiselmootorite efektiivsust ning vähendada kütusekulu.
Seda süsteemi rakendavad uue põlvkonna sisepõlemismootorid on varustatud täiendava 48V aku, võimsama starteri ning nutika generaatoriga, mis võimaldab akut kiiremini laadida ning mis suudab töötada ka elektrimootorina. Koostöös sisepõlemismootoriga suureneb sedasi ka sõiduki võimsus.
“Sellise starteri võimsus pole siinkohal isegi kõige olulisem näitaja. Pigem tuleb kasuks elektrimootori suur eelis. Elektrimootor suudab välja anda suurt pöördemomenti ja seda peaaegu koheselt. See on suur boonus sõiduki liikuma hakkamisel, aidates madalatel pööretel sõidukil ühtlase kiirusega liikuma saada,” sõnab Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õppejõud Priit Auväärt.
Näiteks kompaktne Mazda 3 luukpära oma 186-hobujõulise e-SkyActiv-X mootoriga, millel ka kerghübriid lahendus eritab kilomeetri kohta 118 g CO2 heiteid ja tagab keskmise kütusekulu 5,2 liitrit 100 kilomeetri kohta. Sarnase võimsusega tavalise mootoriga Volkswagen Golf paiskab kilomeetri kohta õhku 133 g CO2 heiteid ja kasutab sama vahemaa läbimiseks 5,8 liitrit.
Priit Auväärti sõnul võib hübriidsüsteem pakkuda eeliseid ka pikas perspektiivis – väiksem koormus mootorile võib pikendada kogu ajamisüsteemi kasutusiga. “Üheks oluliseks ajendiks võimsamate starterite kasutusele võtmisel olid Start/Stop süsteemid. Mootori sagedane seiskamine ja käivitamine iga kord, kui linnas sõites peatuda tuleb, koormab tavalist käivitussüsteemi ja lühendab selle eluiga,“ selgitab Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õppejõud.
Täishübriid
Klassikalised täishübriidajamid on autoturul olnud enam kui kaks aastakümmet ning need on tänaseni üks parimaid viise elektrifitseerimisest kasu lõikamiseks. Üks esimesi täishübriidsõidukeid, mis turule jõudis, oli Toyota Prius.
Ökonoomse sõidu sünonüümiks saanud mudel suutis turul pikka aega domineerida, kuid täna pakub pea iga autotootja erinevaid hübriidajami konfiguratsioone ning valikuvõimalused on laiad: kompaktsetest luukpäradest kuni luksuslike tippsedaanide ja linnamaasturiteni välja.
Täishübriidajam võimaldab sõltumata auto suurusest läbida teatud vahemaa ainult elektrit kasutades, sõltuvalt süsteemis kasutatava aku mahutavusest ja elektrimootori võimsusest. Isegi ülikompaktsed täishübriidajamiga autod nagu Mazda 2 suudavad 80 protsenti ajast madalatel kiirustel sõita ainult elektri jõul.
“Piisavalt laetud akuga hübriidajam võimaldab ainuüksi elektrirežiimil sõita paar kuni mitu kilomeetrit. See on eriti kasulik liiklusummikutes, kuna nende paari meetri liigutamiseks ei pea sisepõlemismootorit isegi käivitama. Tõsi, pikas ummikus või talvistes ilmastikuoludes võib hübriidajami aku tühjeneda – akut laeb sisselülitatud sisepõlemismootor,” selgitab Auväärt.
Lisaks sõisepõlemismootorile kasutatakse täishübriidides aku laadimiseks ka pidurdamisel vabanevat energiat. Sedasi saab kiiresti taastada aku energiavarusid ja säästa hoolduskuludelt.
“See funktsioon ehk niinimetatud regeneratiivpidurdus pikendab oluliselt piduriklotside ja -ketaste kasutusiga, kuna osa pidurdusjõust tekitab elektrigeneraator. Selle tulemuseks on tunduvalt väiksem koormus pidurisüsteemile,” lisab spetsialist.
Pistikhübriid
Viimastel aastatel on paljude tootjate valikusse lisandunud veel üks elektrifitseeritud valik – pistikhübriid. Seinast laetavad hübriidautod pakuvad võimalust kogeda elektriauto eeliseid, säilitades sealjuures ka sisepõlemismootorite hüved, millest üks on täielik meelerahu sõiduulatuse osas – aku tühjenemisel saab alati bensiinimootorile loota. Miinuseks on pistikhübriidide puhul jätkuvalt kallis hind võrreldes tavamudelitega.
Enamik pistikhübriide suudab elektri jõul sõita 20 kuni 100 kilomeetrit, millest piisab paljude autojuhtide igapäevase sõiduvajaduse katmiseks. “Enamik inimesi sõidab elektrirežiimis linnas, kus sõidustiil on hübriidajamile – või antud juhul elektriajamitele – kohasem. Sagedased peatumised võimaldavad akut teatud määral täiesti tasuta laadida. Linnast lahkudes saab selliste autode aku üsna kiiresti tühjaks, kuid siis lülitub sisse sisepõlemismootor,” selgitab ekspert.
Tootjad valivad erinevaid strateegiaid
Ambitsioonikad riiklikud keskkonnaeesmärgid on paljudele autotootjatele unikaalseteks verstapostideks. Näiteks Ühendkuningriigi valitsus toetab ideed lubada riigis alates 2030. aastast ainult elektriajamiga autode müüki ning teised Euroopa riigid kaaluvad uute sisepõlemismootoriga autode müügi keelamist alates 2035. või 2040. aastast.
