Hõbenoole juht Jürgen Riim selgitab, et Tallinna Tehnikakõrgooli lõputööna läbi viidud uuringus vaadeldi Hõbenoole andmeid kasutades Eestis registreeritud 5-10 aasta vanuseid automaatkäigukastiga sõidukeid (esmaregistreerimine 01.2010-12.2015). Kuna sama käigukasti võib all olla väga eirnevatel sõidukitel, siis statistika mõttes loeti kokku mitu erinevat mudelit käigukasti Eestis nii-öelda liikvel on.
Mis mõjutab käigukasti tervist?
Saadud arvu võrreldi 2020. aasta jooksul Hõbenoole poole pöördunud murekirjade arvuga, mis olid nende konkreetsete käigukastide mudelitega seotud. Kuna Hõbenool on Eesti suurim automaatkäigukastide hooldaja-remontija, siis statistika mõttes annab selline ülevaade hea võrdluse, milline käigukast on vastupidavam ja mis vajaks ennetavalt kindlasti rohkem hoolt?
Automaatkäigukaste on kolme tüüpi: planetaarautomaat (nii-öelda tavaautomaat), variaator käigukast ja topeltsiduriga ehk DCT käigukast. Oma tööpõhimõttelt erinevad nad üksteisest rohkem kui näiteks bensiinimootor diiselmootorist.
Igal käigukasti tüübil on ka oma põhivead. Lisaks on teatud käigukastimargid omakorda nõrgemad kui teised. Kolmandaks sõltub käigukasti vastupidavus ka väga palju muust – millisele sõidukile ta paigaldatud on (mootori võimsus vs käigukasti tugevus) ja juhi sõidustiilist jne, aga veelgi enam sõltub käigukasti eluiga sellest, kas teda hooldatakse või mitte.
Topeltsiduriga ja variaatorkäigukastid on probleemsemad
Rusikareegel on, et kõige vastupidavamad on nii-öelda tavaautomaat ehk planetaarautomaat käigukastid. Kuna nende kütusekulu on suurim ja tootmine kallim, siis kasutatakse neid aina vähem ning fokusseeritult kallimatel mudelitel.
Seetõttu polegi üllatus, et statistiliselt on 5-10 aasta vanustest sõidukitest kõige problemaatilisemad topeltsiduriga ja variaatorkäigukastid.
Topeltsiduriga käigukastidest eristuvad Audi 7-käiguline S-tronic käigukast mudelinumbriga 0B5, mida kasutatakse Audi A6 mudelitel. Peaaegu iga 20. selle käigukastiga varustatud 5-10 aasta vanuse Audi omanik (0B5 – 7 käigulise S-tronic käigukastiga) pöördus lõputöös välja toodus statistikas 2020. aastal Hõbenoole poole automaatkäigukasti murega.
Pea iga 20. omanik, kellel selline kast, täheldas probleeme
Veidi väiksema tõenäosusega (iga 40. autoomanik) pöördusid DCT450 ja TR690 käigukastide omanikud. DCT450 on topeltsiduriga 6-käiguline automaatkäigukast, mida kasutatakse kõige rohkem Fordi, Volvo, Mitsubishi, aga ka Dodge mudelitel.
TR690 on Subarutel pruugitav nelikveoline esimese põlvkonna variaatorkäigukast. Need kolm käigukasti olid statistiliselt tunduvalt üle keskmise problemaatilised. Vastupidavamate käigukasti omanikud pöördusid Hõbenoolde 5-10 korda harvem. Jürgen Riim toob välja, et antud kolme käigukasti mudeli tootjafirmad on oma järeldused teinud ja nende käigukastide järgmine põlvkond on juba tunduvalt vastupidavam.
Ülejäänud Eestis kasutusel olevad käigukastid on Hõbenoole statistika järgi kordades vähem probleemsemad. Tasub meeles pidada, et need näitajad olid kõigest ühe ettevõtte 2020. aasta kirjalike pöördumise statistika. Vaadates kogu turgu ja pikemat ajavahemikku, näiteks 3-5 aastat (keskmine sõiduki kasutusperiood), siis selle järgi on teatud marki sõidukite tõenäosus remonti sattuda juba peaaegu 30-50%.
Mis käigukastiga juhtub?
Statistiliselt saab öelda, et hinnanguliselt 90% juhtudest on automaatkäigukasti vigastused seotud vana ja abrasiivse õliga. Autotootjad tihtipeale ei nõua käigukastide hooldust, märkides ära lakooniliselt „eluaegne“.
Paraku on just need kolm käigukasti suhteliselt tundlikud vanale abrasiivsel käigukastiõlile, mistõttu ilma hoolduseta on nad eriti probleemsed. Korrektne hooldus suurendab kordades tõenäosust, et käigukast võiks vähemalt sama kaua vastu pidada kui auto muud suured agregaadid nagu näiteks mootor. Ehk siis hooldatud käigukast on tõesti suure tõenäosusega eluaegne.