Hea nipp

Põhjalik õpetus, kuidas ise tuvastada veermikust tulevaid kolinaid ja vigaseid detaile

Rubriiki toetab

Kõik Sinu kindlustused
Kiiresti ja lihtsalt!
Võta IIZI äpp!

Veermik ja sillaosad pistavad igapäevaselt rinda suurte jõudude ning keskkonnamõjudega, mistõttu nende väsimine on igapäevase kulumise normaalne tagajärg.

Üks häirivamaid sõidukogemusi on, kui veermikust kostab erinevaid hääli, mis viitavad sellele, et miski vajab hooldust. Minusugusel autoveidrikul on selline kiiks, et kui oled korra kuulnud kuskilt põhja alt või tagumisest sillast mingit imelikku heli, siis see jääb kummitama, tekitab ärevust (nähes auklikku teed juba tead, et miski kohe hakkab logisema) ja ei lase enne rahus omi mõtteid roolis mõelda, kuniks probleem lahendatud.

Kuna rehvivahetuse hooaeg on käimas täiel rindel, siis mõtlesingi jagada paar nippi kuidas kontrollida oma veermikku, kui oled juba niigi rehvi alt ära kiskunud ja istukil rattakoopas.

1. Rehvide kulumine

Ideaalis rehvid on nii sees- kui väljastpoolt ühtlaselt kulunud. Kõige lihtsam oleks mustri sügavust nihikuga mõõta, aga saab ka edukalt euromündiga võrrelda.

Ebaühtlane kulumine võib viidata mõnele katkisele sillaosale, kuna need mängivad võtmerolli rataste asendis ja seadenurkades (seadenurki korrigeeritakse üldiselt spetsiaalsete pinkide abil sildade reguleerimisel).

Seega, kui märkate, et rehvid on erinevalt kulunud, isegi kui ühtegi kolksu veermikust ei kosta, peate kindlasti pöörduma sillastendi.

2. Loksuta ja kanguta korralikult

Järgmiseks kui auto on üles tõstetud, võta kahe käega kinni rattast nii, et parem käsi asub kella kolme ja vasak kella üheksa peal ning proovi ratast loksutada sisse-välja telje suunas. Seejärel sama protseduur  hoides käsi kella kuue ja kaheteist suunas.

Kui kõik on korras, siis ratas istub tihedalt telje küljes ja lõtku ei ole tunda. Kui on tunda liigset liikumist, tähendab see tõenäoliselt mõne sillaosa liigset kulumist. Kolm ja üheksa viitab tihti kulunud rooliotsadele; kuus ja kaksteist aga võib viidata mõnele šarniirile.

Abiks võib olla teine inimene. Samal ajal kui üks loksutab, saab teine piiluda rattakoopasse. Selles ja järgmistes punktides oleks suureks abiks ka tasku- või pealamp.

Viimasena võib panna rattavõtme või muu kangi maapinna ning ratta vahele (kui ratas mõni sentimeeter maast õhus) ja vaata kas kangi üles lükates ratas liigub kaasa. Ratas peaks olema jällegi tihedalt kinni, kui aga kangiga tõstes ratas liigub üles-alla võib see viidata mõnele probleemsele šarniirile.

3. Amordid ja vedrud

Veendu, et amordid on kuivad ega pole kuskilt õli lekkinud.

Õline amort viitab sellele, et parim enne on ilmselt möödas.

Pargi auto ühtlasele kõvale pinnale, suru autot kerest iga ratta lähedalt mitu korda üles-alla. Kas on kuskilt kuulda kõrva torkavaid hääli? Vedrutamine võib anda ka aimdust amortide seisukorrast. Vedrutamist lahti lastes peaks auto esimese üles võnkega loksumise lõpetama. Kui auto jääb pikemalt vetruma on tal amordid tõenäoliselt õhtul.

See pole muidugi rusikareegel, sest erinevad amortisaatorid on erinevas seades – nt sport või comfort amordid on täiesti erineva jäikusega tegelased. Ettevaatust, et mõlke keresse ei vajutaks! Abiks võib olla see video:

4. Ratas alt ära ja silladetaile uurima

Nüüd kui rattad on alt ära võetud, kontrolli silladetailide ühenduskohti – kummipukse ja kuulliigendeid (šarniirid). Erinevad sillaosad, nagu stabilisaatori vardad, õõtshoovad, reguleervardad, rooliotsad on üldiselt kapitaalsed metallist detailid, kus metall harva puruneb, küll aga väsivad nende liitmik- ja ühenduskohad.

Neid detaile käega raputades ja väänates võtta teadmiseks, et kõik silladetailid peaksid olema üsna tihedad ja käega katsudes või raputades vähe või mitte üldse mängida andma. Kui mõni detail on eriti väsinud, siis tuvastab teda loksutades lõtvuse või kolina järgi kerge vaevaga.

Paar konkreetset ja elulist näidet

Esimesel juhul on näha katkised esisilla stabilisaatori vardad, mis laulsid mulle kaeblikku serenaadi tee konarustest ja lohkudest üle sõites.

Pildil on näha kuidas stabilisaatori varda kuulliigendi kummist kate on ära väsinud. Uuena on selline kummist sukk määret täis. Nüüd kui sukk on purunenud pääseb sinna sisse liiva ja muud mustust, seega võib algavat hävitustööd ette kujutada…

Kuulliigend lubab detailide pöörlemist ümber ühe punkti, kuid ka see liikumine peaks olema üsna tihe ja jäik.

Sellel pildil toodud vardad olid nii lõpul, et liikusid auto küljes üsna vabalt ning üks liigendi liikus ka poldi suunas sisse-välja kolina saatel – need on selged märgid, et varras vajab vahetamist.

Uuematel autodel on sellised liigendid üldjuhul nähtud ette ühekordse määrdega. Vanematel autodel oli tihti võimalik spetsiaalse nipli kaudu määret juurde lasta.

Erinevad kuulliigendid leiduvad tihti esisilla rooliotsades, stabilisaatori varrastel, õõtshoobadel ja kokkujooksu reguleervarrastel.

Liigendid peavad küll igas suunas liikuma, aga samas mitte loksuma.

Veel üks näide

Siin on mul kõrvuti uus ja vana tagasilla kokkujooksu reguleervarras. Esmasel vaatlusel kummipuks (all, pressitud alumiinium vardasse) on seest natukene kildu visanud, aga muus osas kena – kumm polnud oluliselt jäikust kaotanud. Kuulliigendi sukk (üleval) nägi ka hea välja, aga oli kulunud.

Kui eelmise näite puhul oli selgeks indikaatoriks lõhkine kummisukk, siis siin seda täheldada polnud. Küll aga reetis kuidas polt pesas liikus – väga lõdvalt ja tuntava loksuga. Nagu mainitud, elujõulise kuulliigendi liikumine on üsna jäik ja poldi edasi-tagasi liikumine poldi suunas ei ole lubatud.

6. Kummipuksid

Kummipuks on liikuvate metallosade vahel olev kummist pehmendus. Selliseid pukse võib erinevates autodes olla mitmeid kümneid. Kumm väsib ajas ja kaotab omadusi erinevate kemikaalidega kokkupuutudes, mistõttu visuaalsel kontrollimisel on oluline, et poleks näha kummi olulist pragunemist või muud kulumist, mis laseks tekkida metall vastu metalli liikumist.

Pukside ühendused on samuti üsna tihedad ja nad lasevad metallosadel vaid lubatud vahemikus mängida. Kulunud puks seevastu muudab vedrustuse dünaamikat ja muudab sõitu jäigemaks ning võib põhjustada kolksumist.

Terved ja kulunud puksid

Haara metallosadest ja proovi neid igas suunas väänata. Võib proovida ka sõrgkangi ajada kahe metallosa vahele ja neid väntsutada ning kolinaid otsida.

Kui eelnev ei aita häirivat kolinat tuvastada, võib proovida haamriga rehvi koputamist, kui ratas on maast lahti tõstetud. Koputa vastu mustrit, rehve seest ning väljas ja jälgi, kas on kuulda midagi peale kummi kumina. Samal ajal haara teise käega erinevatest sillaosadest, et käega tunda ja veenduda, kust täpselt see lõtk tuleb.

Vaata ühtlasi üle kõik muud kummist osad, mis rattakoopast silma paistavad, et poleks märke pragunemisest või hävinemisest.

7. Pidurid

Lisaks sillaosadele, võivad kolinat tekitada ka pidurid. Lühidalt kaks kiiret meetodi selle kontrollimiseks. Esiteks veendu, et pidurisadula kinnitusvedru pole minema lennanud (kõikidel autodel neid polegi, küll aga puuduva vedru olemasolust annavad aimdust kaks tühja auku sadulas). Väike asi mida ei pane nagu tähelegi, aga selle puudumine võib ilmutada end tüütu metallilõginaga.

Teine meetod on rusikaga koputada vastu pidurisadulat ja kuulata kolksumist. Valesti paigaldatud klotside, kinni kiilunud pidurisilindrite või muu tulemusena võib tekkida liiga suur lõtk klotsi ja ketta vahele, mistõttu klots hakkab sadula ja ketta vahel logisema. Oluline seejuures, et pidur ei oleks kontrolli ajal peal!

8. Kokkuvõte

See pole kindlasti lõplik nimekiri lõtkude ja kolinate tuvastamiseks. Pigem oli mu eesmärk välja tuua lihtsamad kontrollimise viisid, mis on eriti paslikud olukordadeks, kus sa juba oled peadpidi rattakoopas. Need lihtsad kontrollid lisavad rattavahetusele ehk 5-10 minutit ratta kohta.

Kui leidsid probleemiallika, on üks variant loomulikult auto töökotta viia, aga kui omal käel tegemine huvi pakub, vaata ka mu varasemat kirjatükki auto remontimisest koduste vahenditega. Mitmed parandustööd taanduvad paari poldi lahti ja kinni keeramiseks.

Märksõnad: , , , , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.