Kui teisipäeva lõunal tabame inimese autoroolis täiesti purjus, siis viitab see selgelt alkoholiprobleemile, mida menetlusega lahendada ei saa. Politsei küll suunab üha enam roolist tabatud joodikuid oma käitumist muutma, näiteks psühholoogide koostatud programmi „Korralik juht“ ehk KOJU, kuid peaksime alkoholiprobleemiga riigis laiemalt tegelema,“ sõnas Loigo.

Kõigil on võimalik teatada

Eestis on 40 000 km riigi- ja kohalikke teid ning pea 50 000 km era- ja metsateid. Meie teedel liikleb üle 800 000 kindlustatud sõiduki. „Üksnes politsei igapäevastest pingutustest ei piisa, et meie liikluskeskkonda turvalisemaks muuta. Sellele saavad panuse anda kõik Eesti inimesed. Alustades kodusest kasvatusest, sõprade ja tuttavate hoiakutest ning üldisest suhtumisest. Sh mõistmisest, et alkoholijoobes rooli keeraja on potentsiaalne tapja,“ ütles Loigo.

Lähedastel, sõpradel ja ka kõigil teistel inimestel on võimalik päästa elusid, kui alkoholi tarvitanud inimest takistatakse rooli taha istumast või teatatakse joobes juhist hädaabinumbril 112. Nii saab politsei kiirelt sekkuda ja endale ning teistele ohtliku juhi liiklusest kiiresti kõrvaldada.

Politsei saab aastas umbes 10 000 teadet joobes juhist. Sel aastal on joobes juhid põhjustanud 311 liiklusõnnetust, milles on vigastada saanud 91 inimest. Suviste liiklustalgute näol oli tegemist pilootprojektiga, mille eesmärk oli koguda infot, et seeläbi liiklusjärelevalvet paremini sihistada.