Pimedad õhtud on kätte jõudnud ja sellega ka samaaegselt udu- ja lähituledega sõitjad maanteedel. Kusjuures, alati pole isegi mitte veel pime, vaid kergelt hämar.
Juhid arvavad, et nad näevad sellise tulekombinatsiooniga sõites paremini kui lihtsalt lähituledega sõites, auto ees on ju valgem. Tegelikkus on hoopis vastupidine ja nägemisvõime hoopis väheneb. Ja vähem ei näe mitte ainult sina, vaid ka teised autojuhid.
Oluline on tunda silma anatoomiat
Oled ehk teinekord öösel tualetti läinud ja siis tule põlema pannud? Valgus on niivõrd ere, et lausa valus on silmi lahti hoida. Minuti möödudes olukord paraneb. Või siis kustutad tule ära ja orienteerud voodi poole, et magama minna. Mõni minut hiljem on kõik toas olev ilusti näha. Miks see nii on?
Vastus peitub meie silmas. Silm koosned paljudest osadest. Valguse kogust reguleerib pupill. Anatoomiliselt reguleerib ta ava suurust, kust valgus sisse pääseb. Pimedas peab pupilli ava suurem olema, et rohkem valgust sisse pääseks ja valges väiksem, et liiga palju valgust sisse ei pääseks.
Sellise reguleerimisega hoitakse valguse kogus igas keskkonnas ühtlasena ning objektid silmadele vaadeldavana.
Mis siis toimub auto tulede puhul?
Silm reguleerib ennast kõige eredama valguse järgi. Pannes lähituledele lisaks põlema ka udutuled, on sõiduki ees väga ere. Silm reguleerib ennast kõige eredama valguse järgi ning kaugemal asuvad objektid jäävad hoopis halvemini nähtavaks või üldse nähtamatuks.
Kusjuures sama efekt toimub ka vastu sõitvatel juhtidel. Tuled küll ei pruugi pimestada, kuid suurenenud valguskoguse tõttu tõmbub minu pupill koomale, ning ka vastu sõitev juht näeb enda ees toimuvat halvemini.
„Suuna siis pilk teepervele“ on sellises olukorras ebapädev argument, sest see välistab teel toimuva nägemise täielikult. Pimedas sõites, eriti maanteel, on oluline näha kaugele, mitte ligidale. Selleks on loodud kaugtuled.
Kaugtuled valgustavad kaugele, mitte sõiduki etteotsa.
Sõites 90km/h läbib sõiduk 1s jooksul 25m. Olukorraks ettevalmistunud hea juhi reaktsiooni aeg on 0,3 sekundit, tavalisel juhil kuskil 0,7 ja väsinud/aeglasemad juhi (vanurid/algajad) rohkem kui sekund.
Võttes arvesse keskmise juhi reaktsiooniaega, siis objekti nägemisest kuni reageerimiseni, läbib sõiduk 90km/h liikudes 17,5m, lisades sinna pidurite rakendumise aja (mis varieerub sõidukist), siis kuiva teekatte korral on pidurdusteekond 80m juures, märja teekatte puhul rohkemgi.
Sõiduki lähituled on reguleeritud üldiselt 1% languse juurde. See tähendab, et iga 1 meetri kohta langeb valguvihk 1cm võrra. Keskmise sõiduki esituled on umbes 50cm kõrgusel. See tähendab, et 50m sõidukist kaugemal on valguse ülemine serv juba teele suunatud.
Tegelikkuses on valguse jaotamine lehtri kujuline, ning osa valgust jõuab ka kaugemalegi, kuid mida kaugemale jõuab, seda vähem seda tagasi tuleb. Siinkohal on ka väga oluline valgusti reflektori seisukord, valgusti tüüp, ning õige seadistus.
Toome ühe näite
Eeldades, et 90km/h sõites on sinu teel ees objekt ja lähitule valgusvihu lehtri ülemine serv ulatub 100m peale, siis 100m kaugusel olev objekt on endiselt varjus. Mida ligemale jõuad sa objektile, seda rohkem hakkab seda näha olema. 80m kaugusel peaks olema näha 20cm objekti alumist osa ja selleks hetkeks võib juba olla hilja pidurdada.
Kui nüüd lisada juurde udutuled, mille tõttu silm on reguleeritud ees oleva eredama valguse järgi pole kaugemal asuvat objekti võib-olla ära tuntav isegi mitte 50m pealt. Seda lihtsalt ei näe pimeduses, sest liiga ereda valguse tõttu sõiduki eesotsas, on pupill ahenenud ning kaugemal asuvad objektid jäävad vähese valgustatuse tõttu nähtamatuks.
Veel üks nipp
Enamikel tänapäeva autodel on näidikutepaneeli valguse ereduse reguleerimise nupp.
Keera see pimedas sõites miinimumi peale. Sedasi käitudes väheneb otse silma paistva ereda valguse kogus veelgi. Täpselt nagu öösel voodisse orienteerudes, on alguses natuke ebamugav, kuna tablool toimuvat pole korralikult näha, kuid minuti möödudes harjud ära. Seierid on ilusti näha, ning teel toimuvat on pareminigi näha kui varem.
See jutt pole nüüd lihtsalt lugemiseks mõeldud vaid jagamiseks kuna tõenäoliselt see jutt autokaugemate inimesteni ei jõua või tundub liiga tarbetu peensustesse laskumine. Aga see ei ole nii.
Seda tasuks kindlasti rääkida oma autokaugete või ükskõiksete emade-isade-poegade-tütarde, kasvõi naabrimehe või -naisega. Väga oluline teadmine kõigile, kes liikluses osalevad.