Rubriigi toob sinuni 

7 autot, mida sa tahad, aga ilmselt ei ostaks mitte kunagi

Foto: Auto24.ee

Teate seda tunnet, laupäeva pärastlõunal, kui ebatavaliselt pikk ööuni on kogu päeva rütmi segamini löönud ja leiate end kell 1 päeval juurdlemast elu mõtte, igavikuliste küsimuste ja selle üle, kas lõunauinakuks on aeg küps või vara veel.

Facebook on ammu läbi loetud, ülejäänud internet ka, muru niitsite õnneks reede õhtul ära ja lastel on koolivaheaeg.

See ongi see hetk, kui teid tabab vastupandamatu soov natuke autokuulutusi sirvida. Ilma mingi konkreetse eesmärgita vaid lihtsalt, et leida midagi tõeliselt ägedat või erilist ja siis see (mõttes) ära osta. Lihtsalt selle pärast, et te võite (unistustes) seda teha.

Mida meie sellises fantaasiarubriigis leidsime? Need kuus autot võiks eelnimetatud põhjustel küll osta.

Lancia Delta Integrale, 1988. aasta, 133 kW, 24 000 eurot

Foto: Auto24.ee

Legendaarse Lancia rallika tänavaversioon. Nelikveoline Integrale ei ole selle mudeli kõige kangem versioon vaid andmetest järeldades 8v ehk 8-klapiline. Aga nelikvedu ja 133-kilovatine mootor teevad sellest ikkagi auto, millega on uhke igale noorklassikute kokkutulekule minna või suletud ja kontrollitud teedel endas rallihunt välja päästa.

Ja muidugi need Martini triibud külgedel, kui neid poleks, tuleks need sinna joonistada. Auto enda kohta pole müüja kahjuks infot lisanud, aga istmel olev Youngtimer Camp 2017 brošüür laseb arvata, et omanik oskab autot hinnata ja loodetavasti on vastavalt ka hoolt kandnud.

AC Cobra Everett-Morrison 427 Cobra Shelby, 1991. aasta, 175 kW, 59 000 eurot

Foto: Auto24.ee

Pika nime taga ei peida end muidugi päris originaal Cobra, vaid Everett-Morrisoni poolt pakutav kit-car. Sellest ei tasu end heidutada lasta, kuna mainitud ettevõte ostis 1983. aastal omale originaal-Cobra valmistamiseks kasutatud vormid, millega kerepaneele valmistada.

Everett-Morrison pakkus ostjatele tipptasemel terviklahendust, kus ostja mureks jäi vaid sobiva mootori leidmine ja autosse paigutamine. Veermik, kere ja kõik muu sellega kaasnev oli insenertehniliselt väga kõrgel tasemel ehitatud ning enamjaolt pandi nendesse autodesse uusi või väga vähe sõitnud mootoreid.

Hind, 59 000 eurot, ei ole kuskilt otsast vaadates just väike. Kuniks otsida originaalide hindu, mis on enamjaolt vägagi kuuekohalised ja oksjonitel on ulatunud ka miljonitesse. Nüüd tundub ju lausa soodne? Efektsemat lõbusõidukit on raske leida, tõeline emotsiooniost.

Mini Cooper S, 2003. aasta, 120 kW, 4500 eurot

Foto: Auto24.ee

See auto on sellises ohtlikus alas, mis asub kuskil unistamise ja päriselt ostumõtete tekkimise vahel. Äkki mul polegi suuremat vaja? Uuega võrreldes kuus  korda odavam? Sellel on Harman Kardoni heli! Teate küll, kuidas see lõppeda võib.

Kui juba Mini osta, siis kindlasti Cooper S versioon. Kardiautolik sõiduelamus ja auto väiksus on tore küll, aga 120 kilovatti paneb i’le tubli täpi peale. Nõrgema versiooni puhul jääte mõtlema, et “oleks võinud ikka…”.

Mõlemad komplektid korralikke rehve, ilusad pildid, väidetavalt hea ajalugu. Põhimõtteliselt soodne ja mõistlik ost…vist.

Rolls-Royce Silver Shadow, 1967. aasta, 131 kW, 17 900 eurot

Foto: Auto24.ee

Tagasi muinasjutumaal. Auto, mille ostjal võiks olla kui mitte üks Eesti tuhandetest mõisahoonetest, siis vähemalt ilusti taastatud vana vesiveski või viinaköök. Teate küll, maakivi, veesilmake, eraldi garaaž endistes tallides.

Omanik tööl käima enam ei pea (aga tahab). 21. sajandi väikeaadlik. Igapäeva toimetused tehakse Land Roveri maasturiga, linna ooperisse viib ilmselt mõni saksa päritolu luksusauto. Aga jäävad veel pühapäevad, kui on vaja golfiväljakule või lähimasse mõisarestorani sõita. Ja selleks otstarbeks ongi vaja seda imelist Rolls-Royce’i.

Kulud on teisejärgulised. Nagu on kohatu hakata aeda rajatava purskkaevu puhul arvutama elektrikulu või järvele planeeritud rotundi puhul arvutama, kas äkki oleks maismaale soodsam ehitada, niimoodi ei ole kohane ka mõelda, et kui palju sellise Rollsi käigukasti õlivahetus võiks maksta.

Kui kõik eelnevad tingimused pole täidetud, siis miks mitte lihtsalt soetada endale üks pensionisammas?

Mercury Park Lane 4-Door Hardtop, 1965. aasta, 5900 eurot

Foto: Auto24.ee

Ameeriklased on “mis oleks kui?..” rubriigis sagedased külalised. Janused ja hiiglaslikud maanteelaevad on kõike muud kui mõistlikud, aga samas nii paganama ligitõmbavad.

Miks just see Mercury? Esimene auto üldse, mida tahaks tagaakna pärast. Vaadake seda! Negatiivse kaldega disaini-ime muudab muidu suhteliselt tavapärase mitu korda coolimaks ja pagasiruumi kaas jätab mulje nagu sealt võiks välja tulla väiksema maa-õhk tüüpi raketiheitja. Selline Bondi-kurikaela auto.

Lisaks muidugi ka 6,4-liitrine V8, ilus värv ja diivanilaadsed istmed.

Plymouth Prowler, 1999. aasta, 186 kW, 44 990 eurot

Foto: Auto24.ee

Pilt räägib rohkem kui 44 990 sõna. Automaailma üks hullumeelsemaid disainiprojekte tuli täiesti ootamatult Plymouthilt, kes otsustas hakata tootma hot-rodi välimusega seeriamudelit.

Kokku jõuti neid teha 11 702 tükki. Nagu piltidelt näha, siis vunk sai küll välisdisaini tehes otsa, sest sisu on klassikaline ameerika plastikust igavus.

Aga see ei huvita teid, sest sellel on järelkäru! Kusjuures originaal Plymouthi toodang, mitte isetegevus. Ja nahktagi ja müts. Auto on haruldane ja hind kindlasti enam ei kuku. Lisaks on sellel konkreetsel kuulutuse kohaselt väga hea ajalugu ja seisukord.

VAZ 2103, 1980. aasta, 57 kW, 2500 eurot

Foto: Auto24.ee

Vanaisal oli VAZ või oli esimeseks autoks just vene päritolu sõiduk, igal juhul mingi pehme emotsioon poeb hinge, kui nende autode müügikuulutusi vaadata. Vanade aegade mälestuseks ju võiks? Tõstaks kasti limonaadi pagasnikusse ja sõidaks suvel plaažile, plombiir näpus. Ise meenutades, kuidas vanaisa seda küll poleks lubanud.

Selline valge 2103 Lux oleks ju väga tuus suveauto. Korralik kere, “nahksisu” ja loomulikult merevaigust (või imitatsioonist) käigukangi nupp! Juba tuleb ninna see tolmulõhn, mis kuumal suvepäeval kruusateedel tihendite vahelt sisse pressis. Aga ikkagi tahaks. Nostalgia ei hooli mugavusest.