Kiiresti ja kaugele: Volvo tõmbas katte suurelt elektriliselt linnamaasturilt EX90
Fotod: Volvo
Volvo suurima linnamaasturi järgmine põlvkond on õigepea kohal. Seitsmekohaline ja täiselektriline EX90 jõuab turule kahe aasta pärast ning pakub suurt võimsust ja 600-kilomeetrilist sõiduulatust.
Nagu Volvole kombeks, on disaini osas uute mudelite puhul tegemist pigem tagasihoidlikuma evolutsiooniga. Seega on EX90 selgelt ära tuntav kui XC90 järglane. Muidugi on kadunud radiaatorivõre, kuid tunnusmärgina “Thori haamri” kujuga esituled jäävad.
Kere all on ilmselgelt muutused palju drastilisemad. Kahe elektrimootoriga auto on ehitatud elektriautodele mõeldud SPA2 nimelisele platformile, mida kasutab ka näiteks Polestar 3 linnamaastur.
Pikkuselt on EX90 pisut üle viie meetri ja ruumikusega probleemi ei tohiks tulla. Kui kõik kolm istmerida on kasutusel, leidub pagasiruumis 365 l jagu ruumi. Langetades tagumise istmerea, kasvab see 1010 liitrini ning kasutades vaid esimesi istmeid, võib 1915 liitri jagu asju ära mahutada.
Võimsuse osas on valikus kaks varianti, mõlemad kahe elektrimootoriga. Tagasihoidlikum valik toodab 408 hj (300 kW) ja 770 Nm ning võimsam 517 hj (380 kW) ja 910 Nm. Seisust “sajani” kiirendusajad 2818 kg kaaluva linnamaasturi puhul on vastavalt 5,9 ja 4,9 sekundit. Mõlema puhul on tippkiirus piiratud 180 km/h peal.
Sõiduulatus kahe EX90 variandi vahel väga ei erine. WLTP tsükli kohaselt saab võimsamaga sõita kuni 590 km ja nõrgema mudeliga vaid 10 km jagu rohkem. 107 kW kasutatava mahuga akut saab laadida kuni 250 kW kiirusega, mis peaks lubama 10% pealt 80%-ni laadida vaid poole tunniga. Samuti saab EX90 akust kasutada elektrit näiteks erinevate seadmete kasutamiseks või isegi mõne teise elektrilise Volvo ladimiseks.
Muidugi leiab uusimal Volvol ka mitmed radarid ja ka LiDar laserskännimissüsteemi, et tagada parim turvalisus. Sarnaselt Polestar 3’ga on ka EX90’l riistvara olemas, et tagada autonoomne auto juhtimine, kuid see funktsioon peaks jõudma pisut kaugemas tulevikus.
Valdavalt nuppudevaba interjöör tagab lihtsuse ja puhta disaini, kuid iseasi, kas kannatada saab ka kasutajasõbralikkus. Meediasüsteem jookseb 14,5-tollisel puutetundlikul ekraanil, mis on arendatud Unreal Engine mootori peal, mida ennekõike kasutatakse videomängudes.
Nahkistmeid ei tasu lootagi, selle asemel on villane kangas, vanadest plastpudeleist valmistatud fliisilaadne materjal jms loodussõbralik kraam. Auto ehitamiseks kasutatud materjalidest olevat 15% terasest ja plastist ning 25% alumiiniumist taaskasutuskraam. Järele pole aga antud muusikamasina võimetes, sest Bowers & Wilkinsi 25 kõlarist (osa neist peatugedes) tulvav Dolby Atmose saund peaks olema heas mõttes verdtarretav.
Esimesed autod jõuavad Eestisse 2024. aasta esmaveerandis, aga eelmüük algab ilmselt juba 2023. aasta esimeses pooles. Kuigi Eesti hinnakirja pole hetkel veel avaldatud on teiste Euroopa allikate kohaselt elektrilise maasturi alghind umbes 110 000 eurot.
