Kohaliku elaniku Sulevi sõnul liigeldakse ristmikul 75% juhtudel valesti.

Toivo Õnneleiu sõnul on probleem selles, et pöördel on väga raske aru saada, et seal on kaks sõidurada ning see viib autojuhid segadusse. Pöörde lõpus on üsna kulunud trajektoorjooned, mis peaks juhtidele asja natuke lihtsamini arusaadavaks tegema, kuid pöörde algus on tema sõnul sumbuurne. “Liiklusmärk on kõrgel üleval poomi peal ja juht ei märka seda,” tõdes ta ja lisas, et kui suvel on veel päikesesirm all, siis on poomi peal olevat liiklusmärki väga raske näha.

“Ilmselt on seal JOKK-situatsioon, sest linnavalitsus ütleb, et kõik on ju korras,” märkis Õnneleid. Kuid tegelikkuses on ristmik väga umbmäärane.

Ristmikku saaks parandada lihtsa vaevaga

Õnneleiu sõnul saaks Pirita Selveri liiklussõlme teha väga väikese vaevaga palju paremaks. “Konkreetne teekatte märgistus tuleks maha viia – kasvõi takistused vahele ja korralikult ära kanaliseerida, et paremserv läheb tanklasse ja vasakserv läheb tagasipöördesse. Paar klotsi, värvi ja ongi kõik. Samuti märgid alla tuua, et see oleks juhil silme kõrgusel,” selgitas sõiduõpetaja.

Omanimelise autokooli juht, teooria- ja sõiduõpetaja Aire Tammik nõustus, et liiklussõlmes peaks olema korralik teekatte märgistus ning tagasipöördel peaks olema ära määratletud parempool ja vasakpool. “See tähendab, et vasakpoolne auto ei tohi kindlasti peale pööret sattuda kõige parempoolsele rajale – sealt see viga tulebki.”

“Kuid need, kes tulevad sisekurvist ning hakkavad parkla ja Selveri poole minema, lõikavad ülbelt ning sealt need mõlkimised tulevad. Autojuhid ei tohi ootamatult rada vahetada ehk siis pöördel raja vahetamine on täiesti keelatud. See on üldreegel, et pöördel peab oma raja säilitama,” selgitas sõiduõpetaja.

Liiklusmärgil on info sõidukijuhile, et esimeselt rajalt saab tagasi pöörata esimesele rajale ning tagasipöörde teine rada peaks pöörama teisele või kolmandale rajale, vastavalt sõidukijuhtide vastastikusele teineteise märkamisele.

“Ehk kui enne pööret on teine rada ja peale pööret on rohkem kui kaks, siis peab pöördel olema äärmiselt tähelepanelik,” lisas ta.

Lisaks tõi Tammik välja, et sõiduteede eraldusriba võiks olla lühem ja vahekoht laiem, kus saaks sõidurajad juba enne pööret korralikult paika panna. Mõlemad sõiduõpetajad leiavad, et linnavalitsus on Pirita ristmikuga kehva tööd teinud.

Linnavalitsus: liiklusreegleid eiratakse massiliselt

Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa sõnul pole varasemalt keegi tõstatanud probleemi, et liiklusmärgid ei ole nähtavad. “Ka liiklusmärgi puudumisel on selge, et vastassuunast tulev sõiduk tuleb mööda lasta. Plekimõlkimised leiavad aset liiklusreeglite eiramise pärast,” märkis ta.

“Selgitame, et üksnes liikluskorralduslike meetmetega ei ole võimalik panna liiklejat täitma fooride- või liiklusmärkide nõudeid. Selleks on järelevalve ja liikleja teadvustatuse tõstmine ohtude osas,” toonitas Rüütelmaa.

Autogeenius on tõstatanud küsimuse Pirita Selveri juures, kuid massiline liiklusreeglite eiramine ei leia tema sõnul ju aset ainult seal. “See on kogu Eestis massiline ning väljendub selgelt hukkunute ja raskete liiklusõnnetuste statistikas. Toimub massiline liikluse üldreeglite eiramine, mida liikluskorralduslikult ei ole võimalik mõjutada – mobiiltelefoni reeglite vastane kasutamine, joobes juhtimine, lubatud sõidukiiruse ületamine, ühissõidukirajad jms,” loetles ta.

“Oleme jätkuvalt seisukohal, et vajalik on tõhustada liiklusjärelevalvet, anda võimalus kohalikel omavalitsustel teostada liiklusjärelevalvet automaatsete süsteemidega, aga juhtida ka liiklejate tähelepanu rikkumistest tulenevatele ohtudele,” rääkis Rüütelmaa.

Pirita Selveri ristmik on oluline sõlmpunkt:

• tagasipöördekoht on väga tiheda liiklusega Pirita teel, mis ühendab kogu Viimsit ja Piritat Tallinnaga
• väga rahvarohke Pirita Selver
• see tagasipöördekoht on ainus viis, kuidas pääseb Pirita poolt tulles Rummu teele
• see tagasipöördekoht on ainus viis, kuidas Pirita jahtklubi piirkonnast pääsevad sõidukid Pirita suunas liikuma