Auto rentimisest rääkides on oluline see esimene – see katab juhtumid, kui sa peaksid autoga sõites viga saama. Ja see reisikindlustus peaks olema kõikidel inimestel, kes selles rendiautos on, mitte ainult juhil.

Liikluskindlustus

Kui sa rendiautoga sõidad ja sinu süül juhtub õnnetus, kus saab viga teine inimene või kahju kellegi teise vara, siis tuleb see hüvitada.

Selle katab kindlustus, mida me Eestis teame kohustusliku liikluskindlustusena. See on see kõige tavalisem autokindlustus, mille puhul pead muretsema ainult oma autole tekkinud kahju pärast (kui juhtumi süüdlane oled sina).

Ingliskeelne termin selle sama asja kohta on “third party liability insurance” (või ka lühemalt “third party liability”, “third party insurance”). Enamikus maailma riikides on see kohustuslik ja see on ka rendiautodel juba olemas.

Aga kui kahtled või kui oled reisimas mõnda veidi eksootilisemasse riiki, siis kontrolli see renditingimustest üle või küsi rendibüroost.

Kaskokindlustus

Selleks, et autorentija 25 000 eurot maksvat masinat ribadeks ei sõidaks ja siis sellise kahjunõudega silmitsi ei oleks, on enamikul juhtudest mingi kaskokindlustus ehk “insurance” rendihinna sees, mis maandab rentija vastutuse.

Asja teevad keeruliseks tihti erinevad terminid ja kavalad müüginipid, millega meelitada sind rohkem maksma.

Enne valikut tegema minemist leia enese jaoks vastus:

• Kas oled nõus teatud riski võtma? Et näiteks kriimude või plekimõlkimise korral 1000€ oma taskust kinni maksma?
• Või tahad täielikku südamerahu, 0 eurot omavastutust? See tähendab, et kui sa avariid ka ei tee, maksad autorendi eest ikkagi kallimat hinda.

Kui sa oled oma riskitaluvuses selgusele jõudnud, siis saad hakata just sulle sobivat pakkumist leidma.

Olgu, kuidas leida õige kaskokindlustus?

Nüüd jõuame rendiauto keerulise maailma kõrgeimale levelile.

Juriidiliselt võttes on rendiautod tegelikult rendifirmade omad ja sa ei saagi ise neid kindlustada, aga samas on firmal õigus kindlustuskahjud sinult kui rentijalt sisse nõuda. Selleks aga müüakse sulle erinevaid tooteid, millega saad enda vastu esitavat nõuet vähendada. Sellest tuleb sõna “waiver”, mis tähendabki sinu vastu esitatav nõude vähendamist või ära jätmist.

Edasi peaksid vaatama, mida see “collision damage waiver” katab ja mida mitte. Tüüpiline on näiteks, et see katab autokere ja mootori kahjusid. Mida see ei kata, on näiteks:

• auto vargus
• peeglid ja aknaklaasid
• rehvid ja veljed
• autopõhi
• võtmete kadumine
• aku tühjenemine, tühja kütusepaagiga tee äärde jäämine, pukseerimine
• autos olevad isiklikud asjade kadumine või kahju

Seega on sul siis võimalus osta veel lisakaitse varguse vastu, klaasikaitse, autopõhja kaitse, isiklike asjade kaitse ja nii edasi, ja nii edasi. Samas on ka kombineeritud tooteid nagu “loss damage waiver”, mis võib mõnes autorendi firmas tähendada kaitset nii kerekahjustuste kui varguse vastu.

Üldine reegel on, et mida ekvaatorile lähemal autorendibüroo tegutseb ja mida väiksema ettevõttega on tegu, seda loomingulisem ollakse lisakindlustuste väljamõtlemisel.

Kui ma võtan selle “waiveri”, siis on korras?

Iva on selles, et kui sa autot rentides võtad näiteks “collision damage waiveri”, siis vähendatakse sinu vastu võimalikku nõuet. Seda osa, mida sa kahju korral maksma pead, tähistatakse üldjuhul märksõnaga “excess” või “deductible”.

Niisiis, kui sa valid “collision damage waiveri”, mis vähendab sinu vastu esitatavat nõuet, jääb järgi “excess” ehk omavastutus.

Kui sa nüüd autot rendibüroost kätte saamas oled, hakatakse sulle müüma lisakaitset, mis seda omavastutust vähendab. Kõige vingem on üldiselt midagi sellist nagu “Super Collision damage waiver”, “Super Relax Insurance”, aga on ka nimesid nagu “Peace of Mind”, “GoZen” ja “GoZen+”. Sisu on lihtne: kui selle kalli toote ostad, võid omavastutuse vähendada nullini.

Arvesta, et müügimehel on ilmselt oma kasu mängus, et sulle neid kalleid tooteid müüa. Seega tee kindlaks, mis kindlustuskate autorendi põhihinnas sees on ja kas see äkki juba katab selle riski, mida sa talutavaks pead.

Alati uuri üle ka kindlustuse kehtivuse tingimused: kas see kehtib naaberriiki või osariiki sõites? Kas ma võin sellega praamidele sõita või maksab see lisa? Kas ma pean ostma kiirteede passi ise või tuleb see kaasa? Igasugused sellised erisused võivad mõjutada kindlustuskaitset.

Ma tahaks südamerahus sõita, aga mitte nii palju maksta. Mis variant on?

Eriti head vastust sellele pole, aga võiksid arvutada järgmist võimalust. Nimelt on võimalus võtta rendiauto kindlustus hoopis Eestist.

Kui natuke Eesti finantsettevõtete seas ringi vaadata, siis pakuvad selliseid tooteid pangad ja ka mõni kindlustusfirma.

Salva reisikindlustuse tootejuht Aino Vähter ütles, et nende müüdav rendiauto omavastutuskindlustus katab kahju autole, mitte aga auto tehnilise rikke. “Rendiauto omavastutuse kindlustussumma on 1500 eurot ning summa hüvitatakse, kui autorendiettevõte esitab auto kahjustumisest või vargusest tuleneva nõude kliendile. Rendiauto omavastutuskindlustuse hind sõltub kindlustusperioodist,” rääkis Vähter.

Sellise toote puhul võib näiteks autorendi firmast võtta kindlustuse, mis jätab inimese omavastutuseks 1500 eurot ja selle katta Salva kindlustusega – kui nii on mõistlik.

Aga tasub vaadata ka pankade ja just krediitkaartide poole, mis võivad katta rendiauto kindlustuse.

LHV pakub nii kuld-deebetkaardi kui ka kuld-krediitkaardi omanikule reisikindlustust koos rendiauto kindlustusega, mis katab rendiauto omavastutuse. Sellist kaarti pakub LHV aga ainult aukliendile, milleks igaüks ei saa.

Swedbankil on reisikindlustus Visa Platinum krediitkaardil, mis katab ka rendiautoga seotud mis tahes kahjud – sinu vasututuseks jääb siiski alati aga 250 eurot.

Mõlemal puhul tasub arvestada, kas sellise krediitkaardi kuutasu tuleb äkki soodam, kui eraldi reisikindlustuse pluss veel autorendi kindlustuse võtmine.

Ja väga oluline on tingimused läbi lugeda: üldiselt katab krediitkaart rendiauto kindlustuse vaid siis, kui auto on renditud just selle kaardiga.

Mida teha, kui mult ikka liiga palju raha võetakse?

Loodetavasti oled endale kõik kindlustused selgeks teinud, võtnud oma arust kõige sobivama ja parima komplekti ning reisid teadlikuna kõikidest riskidest.

Kui aga lõpuks pärast auto tagastamist avastad, et su krediitkaardilt on ikkagi ebaõiglaselt palju raha võetud, siis ära jäta kindlasti asja nii:

• Võta ühendust autorendifirmaga kirjalikus vormis ja nõua selgitust ning üleliigse makse tühistamist.
• Anna märku oma kindlustusfirmale, kui sa võtsid kindlustuse teisest kohast.
• Kui ülekohus ei lahene ja rentisid autot Euroopas, võta kindlasti ühendust Eesti tarbijakaitseametiga, mille juures tegutseb ka Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus. Inimesed on tänu tarbijakaitsele saanud reaalset abi ebaõiglaste maksete tühistamises.