Tark liikleja

Kas sul on kohustus teine auto vahele lasta?

Foto: Eero Vabamägi / Eesti Meedia / Scanpix Baltics

Linnaliikluses tuleb ikka ette järjekorraefekti, kus teine rada tundub alati kiiremini liikuvat kui see, kus sina oled. See muudab paljud meist närviliseks, vahetatakse radu ning üritatakse vahele trügida, et kiiremini edasi jõuda.

Üks asi on tõmbluku meetod, mida igaüks peaks teadma ja mis on teatud oludes väga vajalik käitumine.

Teine asi on aga närviline tõmblemine ja ebaaus vaheletrügimine, kasutades radu, mis tegelikult on mõeldud pööramiseks või häiritakse muud moodi üldist liiklusvoolu.

Mida ütleb aga seadus selle kohta, kas üldse peab teise auto vahele laskma? Küsisime Aire Tammikult järgi, kes selgitab olukorda järgmiselt.

Liiklusseaduses on konkreetne vastus

“Süstijatel” tõesti enam õigust pole. See seadusemuudatus tuli 2011. aastal seoses pidevate nahhaalsete rajavahetajatega. Ehk otse sõitev juht ei vastuta selle juhi tegevuse eest, kes temast ja teistest juhtidest süstides ja radu vahetades möödasõite teeb.

LS § 47 punkt 2 täpsustab seda nn. süstimise keeldu.

Teel, kus pärisuunas on kaks või enam teekattemärgistega tähistatud sõidurada, ei tohi juht tiheda liikluse korral, kui kõik rajad on ühtlaselt koormatud, ees sõitvatest sõidukitest mööda sõita.

Ehk siis tiheda liikluse ja ühtlaselt koormatud sõiduradade puhul on rajavahetused ohtlikud ja kaasliiklejad ei pea soosima pidevate närviliste rajavahetajate tegemist.

Samas punkt 1 teatab, et paremal olijal on alati eesõigus. Lisaks kui saan aru, et kõrvalrajal olev juht on kogemata sattunud valele rajale, annan talle viisakalt siiski teed.

Kusjuures tiheda liikluse korral ja ummikusituatsioonis kohustust vaheletrügijaid vahele lasta pole.

Märksõnad: , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.