Teise liiklusseaduse punkti kohaselt ei anta inimesele juhtimisõigust juhul, kui tal on kehtiv karistus mõne väärteo korduva toimepanemise eest, näiteks korduva kiiruse ületamise eest või mitteloetava numbrimärgiga sõitmise eest.
Juhiloata juht saab automaatselt kirja takistava rikkumise
“Samas on inimesel raske neid rikkumisi toime panna, kui tal ei ole juhiluba, sest sellise juhul kehtib talle automaatselt punktis 3 ette nähtud karistus – ilma juhiloata sõit,” märkis siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Karin Kase.
“Ja laiemas plaanis – me ei näe ka, et mõne korduva rikkumise toime panemisel (näiteks kaks korda porise numbrimärgiga sõitmisel) peaks inimesel tingimata olema kanne karistusregistris. Ülekriminaliseerituse vältimine on üks põhjus, miks lühimenetluse kasutamine on põhjendatud,” lisas ta.
Seadused pole vastandlikud
Kase märkis, et ministeeriumi hinnangul ei ole juhiloa saamist piiravad seadused ja lühimenetluse seadused vastandlikud. “Samuti on lühimenetlusega menetletavad rikkumised oma olemuselt lihtsamad. Näiteks punase tule eiramine kuulub lühimenetluse alla ainult juhul, kui sellega ei tekitata liiklusohtlikku olukorda. Niipea kui liiklusohtlik olukord tekitatakse, menetletakse juhtumit tavapärase väärteomenetluse alusel,” lisas ta.
Ta sõnas, et ministeerium näeb lühimenetluse kasutuselevõtus positiivseid aspekte liikluskultuurile, sest lühimenetlus vabastab politsei tööaega, mida saab kasutada järelevalveks ja tõsisematele õigusrikkumistele reageerimiseks.
