Uudis

100 autot Ukraina sõtta. Kuidas see kõik alguse sai?

Öötöö. Elektrit angaaris pole, valgel ajal valmistatakse ­autod värvimiseks ette. Soome jahimeestelt ostetud ümberehitatud L200 värvimine algab õhtuhämaruses. Fotod: Kaarel Tigas ja erakogu

Kui enamik isadest veedab laupäevad pere seltsis, siis mõni hoopis vanu maastikuautosid roheliseks võõbates. MTÜ Pro Patria Semperi liikmed on Ukraina sõtta saatnud varsti juba 100 autot.

Tavaline laupäev. Lumekirme on veel nii õhuke, et isad on lastega kelgumäe asemel kohvikus. Põhja-Tallinna ühe tööstuspargi väravas seisab mõõdukalt roostes Ford Ranger, kapott püsti. Selle kõrval peatunud märksa värskema BMW X5 tagant hüppab välja Tallinna ühe suurema veetrasse ehitava firma juht Reigo Marosov, käes odavad Prismast ostetud käivituskaablid.

Asi algas kaubikust

„Kurat, keegi jättis Rangeri tuled terveks nädalavahetuseks põlema!“ Ford läheb käima ja sõidab vana angaari juurde, kus hämaras ja külmas tehakse heategevust – saadetakse Ukraina sõduritele maastikuautosid.

MTÜ Pro Patria Semperi aktsiooni veavad kolm korporatsioonivenda, kes kõik ametilt juhid: Sten Tikk ja Reigo juhivad ettevõtteid, Lauri Koost aga lennukeid. Just viimase tutvusest asi alguse saigi. Reisilennukipiloodina töötades elas ta aastaid Kiievis, kus oli lennufirma baasjaam. Sõja alguses helistas talle ukrainlasest kolleeg Andrei ja uuris muuhulgas, kas keegi saaks neile Eestist annetada odava kaubiku.

Annetajaid kogunes nii palju, et sõbrad otsustasid ründe ohvriks langenud riiki saata autosid rohkemgi. Nüüdseks ongi Andrei kogu heategevusprojekti Ukraina-poolne koordinaator, kes garanteerib, et hangitud autosid kasutatakse sihtotstarbeliselt.

Sõjatandril vajatakse kõige rohkem diisel­mootoriga maastiku­autosid. Ütlemata on selge, et nende elutee võib lõppeda väga ootamatult.

„Diisel, manuaalkast, soovitavalt pikap hinnaklassis 5000–6000 eurot. Kaubikuid ja väikebusse vajatakse ka,“ loetleb Reigo sobivaid sõidukeid. Samas tõdeb mees, et autosid kingitakse pigem vähe. Suurema osa ostavad nad kogutud annetuste eest ise.

Jeepi eest kolm pikapit

Sõtta sobivate autode otsimisest on asjaosalistel saanud nii suur kirg, et äsja tunnistas abikaasa ühismeedias Reigo kohta: „Viimati proovis ta teha ostupakkumist meie ühise sõbra sünnipäeval catering’i-teenust pakkunud kaubikuomanikule. See tehing ei õnnestunud, kuna Eestis peetavatele pidudele on siiski vaja head ja paremat vedada kohale suurtes kogustes.“

Oma Grand Cherokee kinkis MTÜ-le näiteks suurärimees Tiit Pruuli. Kas ka see läkitati sõtta? „Jeepi müüsime maha ja ostsime kolm kastikat asemele. Andreigi arvas, et see on sõtta saatmiseks liiga edev,“ ütleb Reigo.

Uhke Jeep oleks võinud Ukrainas saada näiteks mõne kõrge ohvitseri armukese sõidukiks. Teisalt jõudiski rindele aga näiteks Tartu Milli annetatud üliheas korras ja päris kallis Volkswagen Multivan, muidugi kiiruga roheliseks värvituna.

Sellest valgest Vivarost kogu heategevusprojekt alguse saigi. Opeli elutee lõppes Harkivi kandi ühe elektrijaama hoovis miinipildujatule all.

Sobivaid autosid otsitakse nii Eestist kui ka Soomest. Enne ostu kontrollitakse sõiduki tehnika põhjalikult üle ja vead parandatakse. Enamasti on ses töös abiks Carstopi teenindused, Tallinnas ka Alert Auto. Muidugi piirdutakse vaid mõne liigendi või piduri­klotside vahetamisega, sest suuremat remonti nii odavale ­autole teha ei tasu.

Lõpuks jõuavad ­autod Põhja-Tallinna vanasse angaari, kus need värvitakse roheliseks, laaditakse autoveoautodele ja saadetakse Ukrainasse. „Algul sõitsime nendega Ukrainasse ise, aga üsna varsti mõistsime, et saame aega sisustada ka kasulikumalt,“ tõdeb Reigo.

Pro Patria Semper on praeguseks saatnud Ukrainasse ligi 80 autot ja aasta lõpuks peaks saama 100 täis.

Toeta: MTÜ Pro Patria Semper, EE567700771007884383

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.