Uudis

5 raudset reeglit, kuidas autoavariis kannatanut õigesti aidata

Foto: Georg Kõrre, Postimees/Scanpix Baltics

Enne juhilubade kättesaamist peavad kõik neist huvitatud inimesed läbima esmaabikoolituse, mis peaks valmistama ette kõige hullemaks ehk kannatanutega liiklusavariiks. Tihti kipub olema aga nii, et teooria ja praktika on erinevad ning reaalses olukorras on koolipingis õpitu unustatud.

2018. aasta lõpuni Tartu ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda juhtinud Kuido Nõmm, kes praegu töötab arstina, jagas paar konkreetset näpunäidet neile, kes on sattunud avariisse või soovivad avariisse sattunuid aidata.

1. Peata verejooks esmaste vahenditega!

Arsti sõnul on esmatähtis, et otsese verejooksu korral peatatakse see, kuid sedagi peab tegema läbimõeldult.

“Kui on väljast näha, et on mingine suur verejooks siis peab selle kinni vajutama. Võta kas või sall, müts või midagi muud. Kui on suur haav siis suru sellele. Kõige efektiivsem on suured verejooksud mehhaaniliselt jõuga kinni suruda,” annab ta nõu.

2. Ära anna juua!

Asi, mida ei tohiks ühelegi avariis osalenule enne meedikute saabumist anda on vedelikud ning kõik muu mida saab suu kaudu manustada.

“Patsiendile ei tohi juua anda kuna kui ta peaks vajama haiglasse viimist ning seal narkoosi tegemist, siis värskelt joonud patsiendi puhul tuleb suure tõenäosusega kõik üles ehk siis jõuab kopsudesse,” kirjeldas Nõmm.

3. Lase avariis osalenul autos istuda

Kui avariis osalenud inimesel ei ole visuaalselt vigastusi märgata ning otsest ohtu auto süttimise või millegi muu näol ei ole näha, siis leiab Nõmm, et inimesel peaks laskma autos istuda kuni kiirabi saabumiseni.

“Meedikud võtavad ta ohutult autost välja kasutades vajadusel kaelakraed. Kaela- ja selgroovigastused ei paistagi koheselt välja. Need vigastuse liigid ongi patsiendile kõige suuremaks ohuks,” räägib Nõmm.

Kui aga on märgata, et autol on süttimise oht, siis peaks teisiti käituma ning inimese autost võimalikult kiirelt ning tuvaliselt välja saama.

“Kaela peab fikseerima nõnda nagu esmaabikoolituse ajal õpetati. Inimese peab autost eemaldama nn. ühe tüki meetodit kasutades ehk seda peab tegema mitmekesi inimest võimalikult vähe liigutades,” õpetab Nõmm.

Nõmme väitel peaks autos laskma istuda ka teadvuse kaotanud inimesel. “Teadvuseta inimest ei tohi liigutada ning ta peab ära fikseerima. Kui ta hingab ja midagi muud ei tundu visuaalselt viga olevat, siis kõige paremini oskavad teda meedikud aidata. Teadvuseta inimese juurest ei tohi ära minna.”

4. Unustage žgutt!

Üks suurimaid vigu, mida saab avarii korral teha on žguti kasutamine.

“Žguti kasutamine on jäänud meelde nõukogude ajast. See teadmine on küll hea, aga see eeldab, et žgutti osatakse ka kasutada,” räägib Nõmm.

Nõmm on oma elus näinud paarikümmend žgutti, mis on paigaldatud inimeste poolt, kes ei ole meedikud. Neist vaid paar on olnud sellised, mis ka reaalselt peavad.

“Ülejäänud on sellised, et verejooks läheb hoopis suuremaks. Žguti paigaldamine peaks jääma neile, kel on erioskused ja erivahendid,” õpetab ta.

5. Mõtle, kas on vaja kiirabi kutsuda

EMOs igapäevaselt keeruliste olukordadega kokkupuutunud Nõmm paneb inimeste südametunnistusele, et nad ei kutsuks kiirabi niisama ilma asjata välja.

“Enne kiirabi kutsumist peaks minema vaatame, et mis on juhtunud. Inimesed sõidavad mööda ja näevad, et auto on kraavis ja kutsutakse kohe kiirabi. Enne kutsumist peaks minema vaatama, et mis on juhtunud ja kas keegi vajab abi,” rääkis ta.

Kiirabi on saanud küll selliseid kutseid, kus autod on küll kraavis aga midagi ei ole juhtunud ja autojuhid ei vaja isegi politseid vaid täidavad kindlustuspabereid. Või siis kutsutakse kiirabi autole, mis on kraavis olnud juba mitu päeva järjest,” kirjeldas Nõmm.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.