Ka Eesti autoomanikud saavad nüüd roboti abil kontrollida, kas nende sõidukil on petutarkvara ning kui suure kahjunõude saab autotootja vastu esitada. Hüvitist saab nõuda nii uuena kui kasutatuna soetatud sõidukite eest ning pettus puudutab lisaks Volkswagenile ka Škoda, Audi, Mercedes-Benz, BMW ning veel mitmeid teisigi automarke.

Hugo.legal büroo esindaja sõnul on Eestis sellest väga vähe räägitud. Petutarkvara kandvate sõidukite omanikud pole teadlikud, et soetatud sõidukid ei pruugi mingil hetkel enam tehnoülevaatust läbida ja nende kasutamine võib muutuda ebaseaduslikuks. Samuti pole Eestis räägitud sellest, et sõidukiomanikud võivad petutarkvaraga auto eest küsida oma raha tagasi.

HUGO.legal koostöös advokaadibürooga Klauberg Baltics välja töötanud Dieselgate õigusroboti. Õigusroboti kaudu on kasutajal võimalik teada saada, kas tema autol puhul on kasutatud petutarkvara ning kui suurt summat saab autotootjalt tagasi nõuda. Seejärel on võimalik advokaadibüroo abiga oma nõue reaalselt ka maksma panna.

Mitte ainult Volkswagenid

Dieselgate õigusroboti loomist eestvedanud HUGO.legal peajurist Erki Pisukese sõnul on diisliskandaalist puudutatud autode ring väga lai.

„Esmalt tuleb rõhutada, et diisliskandaal ei puuduta ainult Volkswageni sõidukeid, kuna petutarkvara on kasutatud ka paljude teiste autotootjate poolt 2005 – 2015 vahemikus toodetud diiselmootoriga sõidukitel. Dieselgate õigusrobotit kasutades märkame, et lisaks meie teedel väga levinud Volkswagenitele ja Škodadele, saab hüvitist nõuda ka premium-klassi sõidukite nagu Audi, Mercedes-Benz ja BMW eest,“ sõnas Pisuke.

Nõude suurus ise sõltub auto maksumusest ning läbitud kilometraažist. Rõhutada tuleb, et hüvitist saab nõuda nii uuena kui ka kasutatuna soetatud sõidukite eest.

Nõue võib ületada auto järelturu väärtust

Pressiteates tuuakse näide, et kui isik ostis 2015. aastal Eestist uuena 75 000 eurot maksnud Audi Q7 ja tänaseks on sõiduk läbinud 75 000 km. Sisestades need andmeid HUGO.legal Dieselgate vestlusrobotisse, saab tulemuseks, et autoomanikul võib olla nõue autotootja vastu suurusjärgus 52 500 eurot.

Teise näitena tuuakse Eestis väga populaarse diiselmootoriga VW Passat, mille hinnaks arvestatakse 30 000 eurot ja läbisõiduks 60 000 km. HUGO vestlusrobot annab vastuseks, et autotootja vastu võib nõue olla suurusjärgus 22 800 eurot. Mõlema näite puhul ületab nõude suurus nimetatud autode keskmist järelturuväärtust, mis võib lähiajal saabuva Euroopa Kohtu lahendi tõttu veelgi langema hakata.

“Õiguslikus mõttes on autoomanikul petutarkvara kasutamise tõttu nõue autotootja, mitte auto edasimüüja vastu. Hüvitise saamise korral peaks autoomanik sõiduki tagastama, kuid huvitava aspektina on meie kolleegid Saksamaalt välja toonud, et sageli pakuvad autotootjad kompromissina mõnevõrra väiksemat hüvitist, kuid võimalust auto alles jätta. See lahendus on mitmes mõttes rahalises plaanis kõige atraktiivsem,“ tõi välja Pisuke.

Eestis on kummaliselt vaikne kogu teema

Klauberg Baltics advokaadibüroo juhtivpartnerit Theis Klaubergi paneb hämmastama, et Eestis on teema suhtes täielik vaikus, arvestades autotootjate toimepandud pettuse mastaapi.

„Näiteks Saksamaal tehtud 231 000 tarbija massihagi Volkswageni vastu päädis 750 miljoni euro suuruse kokkuleppega. Ameerikas on Volkswagen maksnud juba ligi 15 miljardi dollari ulatuses hüvitisi, Audi ligi 6 miljardi dollari jagu.”

HUGO.legal koostöös Klauberg Baltics advokaadibürooga pakub esmakordselt Eesti eraisikutele ja äriühingutele võimalust nõuda oma sõiduki eest raha tagasi. Dieselgate õigusrobot asub SIIN.

Kui robot tuvastab nõude olemasolu, saab iga õigusroboti kasutaja esmase õigusnõu diisliskandaali õiguseksperdiga tasuta.