Advokaat selgitab: kes vastutab, kui “korralik” auto esimese 100 kilomeetriga laguneb?

Foto: Shutterstock

Kasutatud auto ostmisel on alati olemas risk, et ostu-müügi tehingu järel ilmnevad ostja üllatuseks ootamatud vead, mille korda tegemine ei ole eelarvesse planeeritud, selgitab advokaadibüroo Hedman Partners. Kes vastutab ja mida saab ostja oma õiguste kaitseks teha?

Ostja rõõm kasutatud, kuid müüja sõnul korraliku auto ostmisest võib jääda üürikeseks. Nii juhtuski hiljuti heauskliku autoostjaga, kelle vastsoetatud auto mootorisse ilmusid juba esimese saja kilomeetri läbimisel ebaloomulikud helid ja armatuuris süttisid hoiatavad tuled.

Remonditöökojas sai selgeks tõsiasi, et kulukast remondist pole pääsu ning selle maksumus küündiks lausa neljandikuni auto müügihinnast.

Kokkulepe müüjaga

Probleemide ilmnemisel tuleb esmalt pöörduda müüja poole. “Antud juhul andis ostja müüjale juhtunust koheselt teada ja palus remondi rahastamist. Müüja keeldus, väites, et auto oli üleandmisel täiesti korras, seda oli regulaarselt hooldatud margiesinduses ja ostjale üleandmise päeval läbis auto ka tehnoülevaatuse,” kirjeldas heausklikku autoostjat kohtuvaidluses esindanud Hedman Partnersi vandeadvokaat Urmas Kiik. Ostja ja müüja kokkulepet ei saavutanud.

Tarbijavaidluste komisjon

Auto müüjaks oli juriidiline isik ja kõigepealt pöördus ostja tarbijavaidluste komisjoni poole, nõudes kahju hüvitamist või müügihinna tagastamist. Komisjon andiski ostjale õiguse, tunnustades tema õigust lepingust taganeda ning saada lisaks hüvitist tekkinud kulude eest.

Auto müüja komisjoni otsust ettenähtud tähtaja jooksul ei täitnud.

Hagi kohtusse

Oma õiguste kaitseks ei jäänud ostjal üle muud, kui pöörduda hagiga kohtusse.

“Kohtus esitas müüja täiendavad vastuväited, rõhudes muuhulgas sellele, et tegu ei olnud tarbijale müügiga, sest müügileping sõlmiti panga kui liisinguandjaga, mitte ostjaga,” kirjeldas Hedman Partnersi vandeadvokaat Urmas Kiik edasisi arenguid.

Advokaadi sõnul ei olnud siiski tegemist asjatundliku vastuväitega, sest rahastaja ehk antud juhul liisinguandja osalemine ostu-müügi lepingus ei väära ostja-müüja vahelist suhet. Kohus leidiski, et tarbijale müük on toimunud.

Tarbijale müügi puhul kehtib üldjuhul eeldus, et kuue kuu jooksul ilmnenud puudus oli olemas juba asja üleandmisel. Seega pidi müüja suutma kohtus tõendada, et müüs korrasoleva auto ja rikke põhjustas ostja ise.

Müüja seda tõendada ei suutnud ja ostja saavutas kohtus täieliku võidu. Müüja peab tagastama ostjale müügihinna ning hüvitama kõik kulud, mida ostja kõlbmatu sõiduriistaga seoses on kandnud, sh ka kohtukulud.

Kas ka eraisikust müüja vastutab?

Tulemus oleks Urmas Kiige sõnul olnud sarnane ka olukorras, kus ostja ja müüja oleksid olnud õiguslikus mõttes võrdses seisus ehk kui mõlemad oleksid eraisikud.

“Eluliselt ei ole usutav, et müüja antud juhul tõsisest mootoririkkest mitte midagi ei teadnud ja see tekkis juhuslikult just uue omaniku poolt esimese 100 kilomeetriläbimisel. Järeldada võib seega, et müüja varjas osavalt puudust ja müüs teadlikult rikkis auto. Sellisel juhul langeb ikkagi vastutus müüjale, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtte või eraisikuga,” selgitas vandeadvokaat.

Tarkusetera oleks ülaltoodu valguses selline, et kasutatud asja müümisel tuleb ostjale anda selle kohta kogu oluline info ning puudusi varjata ei tasu. Ausalt ja läbipaistvalt tegutsedes vabaneb müüja suurima tõenäosusega ka hilisemast vastutusest. Seevastu teadaolevate vigade varjamine võib tagantjärele väga kalliks maksma minna.

Märksõnad: , , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.