Piiravate meetmete rakendamist taotletaks puhul, kui isik hoiab hoolimata hoiatustest ning korduvate kutsete saatmisest jätkuvalt kaitseväekohustuse täitmisest kõrvale.

Kaitseminister Jüri Luik sõnas, et eelnõu eesmärk on vähendada kaitseväekohustuse täitmisest kõrvalehoidjate hulka, et riigikaitse prioriteedid saaksid täidetud.

“Väikeriigis nagu Eesti on reservarmeel ülioluline roll ja kaitseväekohustuse täitmata jätmine ei ole naljaasi. See on kohustus, mille täitmist tuleb võtta tõsiselt,” ütles Luik.

Uute meetmete määramisel lähtus kaitseministeerium Soome kogemusest, kus kaitseväekohuslastel, kes keelduvad asumast aja- või asendusteenistusse, piiratakse reisidokumentide väljastamist. Soomes karistatakse kõrvalehoidjaid muuhulgas vanglakaristuse või koduarestiga.

Eelmisel aastal jättis arstlikku komisjoni esmakordsel kutsumisel ilmumata 17% kutsututest. Arstlikku komisjoni ilmumata jätmise tõttu tegi kaitseressursside amet 1031 sunniraha nõuet 710 isikule, kellest vaid 78 ilmus pärast seda arstlikku komisjoni.

Ajateenistuskohustust asus 2017. aastal täitma 3396 kutsealust ja 34 naist. Ajateenistusse jättis möödunud aastal ilmumata 244 kutsealust.