Uudis

Aleksei Turovski kaheeurosest loomapeletist: põder ei oska tagurdada

Aleksei Turovski Foto: Madis Sinivee, Eesti Meedia / Scanpix Baltics

Kuna käes on kõige halvema nähtavusega aeg ja loomi on palju liikvel, avaldame uuesti eelmise aasta sügisel tehtud loo loomapeletitest.

Autofoorumites kerkib ikka ja jälle üles teema, kas autodele paigaldatavad loomapeletid toimivad ning sama küsimuse saime ka Autogeeniuse lugejalt.

Loomapeleti näol on siis enamjaolt tegu odava, alla kahe euro maksva plastikust vidinaga, mis auto külge tuleb kleepida ning suurematel kiirustel vidinasse siseneva õhu abil hakkab tekitama kõrgsagedusheli, mis peaks teede lähedusest ära hirmutama kõik metsloomad.

Tõestamine on võimatu

Peamine probleem on see, et nende toimimist on statistiliselt pea võimatu tõestada. Tõenäosus metsloomaga õnnetusse sattuda on küll reaalne, aga piisavalt väike, et oleks võimalik võrrelda metsloomaga kohtumisi enne ja peale vile paigaldamist.

Teaduslik selgitus vilele on kõrgsagedusheli (üle 20 kHz) tekitamine, mis peaks loomas ohutunnet suurendama ning ta liigub sellest kaugemale.

Selle artikli kohaselt on Ameerikas vilede toimimist uuritud ning mitmel juhul ei suuda viled üldse sellist sagedust tekitadagi. Artikli kohaselt on olemas ka sellised viled, mis tekitavad 3,3 kHz sagedust ja peaks olema kitsedele kõige paremini kuulda. Seal on aga probleem, et heli kaob üldise auto ja tee müra sisse ära.

Loomad ei käitu eelduspäraselt

Uurisime loomapeletite ning üldiselt metsloomade käitumise kohta automaailmaga seoses zooloog Aleksei Turovskilt.

Loomapeletus vilede kohta arvas Turovski samuti, et nende toimimist on raske või lausa võimatu tõestada. Loomadelt eeldatakse tema sõnul tihti loogilist käitumist, aga tulemused võivad olla vastupidised.

Näiteks tõi ta 1983. aastal avatud Tallinna praeguse loomaaia territooriumile paigaldatud kajakate paanikakisa imiteeriva seadeldise, mille eesmärgiks neid eemale peletada. Kõik toimis ideaalselt umbes 1,5 tundi. Siis hakkas lindudel tekkima huvi, et mis jama seal ikkagi toimub ja efekt oli kadunud.

Harjumus ja uudishimu

Samuti hea näide Turovski sõnul on lõkke tegemine looduses, lootuses, et sääsed kaovad suitsulõhna peale ära. Muidugi, otse suitsu sisse sääsk ei tule, aga seal ei saa ka inimene ise olla. Küll aga hakkab veidike eemal tekkima palju suurem huvi nii sääskede kui ka näiteks puukide hulgas, sest väljahingatav süsihappegaas ja soojus kutsub neid veelgi rohkem ligi.

Samuti harjuvad loomad häirivate helidega ruttu ning abi poleks ka teede äärde paigaldatavatest statsionaarsetest peletitest.

Lisaks tuleb loomade puhul arvestada veel paljude faktidega, mille peale me ei tarvitse tulla. Näiteks tõi Turovski kiiruse tajumise. Enamik loomi, nooremad ja kogenematumad kindlasti, ei suuda hoomata autode kiirust.

Nende jaoks on see hääl ja asi kuskil seal väga kaugel ning kui kiirus on üle 60-70 km/h, näiteks 110 km/h, siis nad ei suuda arvestada, et mõne sekundi pärast on see oht juba kohal. See on ka üks põhjus, miks loomad meie mõistes ebaloogiliselt käituvad ja auto lähenedes teele jooksevad. Üks hea näide on videole jäänud selles loos.

Põder ei suuda tagurdada

Või selline olukord – tee peal seisab põder ning teil õnnestus turvaliselt peatuda. Põder passib otsa ja ära ei lähe, miks ometi? Sest põder ei ole füsioloogiliselt suuteline tagurdama. Samas tajub ta ohtu ning ei taha ringi pöörata ning teile saba näidata. Ja nii ta seal siis passib.

Signaali laskmine võib teda hoopistükkis midagi meeleheitlikku tegema panna. Sellisel juhul tuleks võimaluse korral näiteks eemale tagurdada ja lahtisest autoaknast millegagi sahistada, paberi või riietusesemega.

Oluline on valmisolek

Eeltoodu põhjal tuleb tõdeda, et mõne-eurone plastikvile on ilmselt võrdne pigem pühakupildiga autosalongis, mis sisendab vaimset kindlustunnet ning lootust. Mõlema puhul on toimimist väga raske tõestada ning teadus räägib pigem neile vastu.

Kõige ohtlikum aeg on päikesetõusu- ja loojangu aeg, kus loomad on aktiivsemad ja nähtavus ka kehvem. Samuti tuleb jälgida hoiatavaid märke. Need on pandud tee äärde tuginedes loomade käiguradadele ja esinemissagedusele, mitte niisama illustreerimaks meie looduses elavaid loomi.

Samuti tuleb olla ettevaatlik, kui üks loom on üle tee läinud, sest neid võib tulla samast kohast veel.

Mida teha, kui õnnetus siiski toimus, loe SIIT.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.