Algab ajujaht: loomakaitsjad ja kütid kutsuvad autojuhte ettevaatlikkusele

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Metskits oma loomulikus keskkonnas, mitte autoteel. Foto: Elmo Riig/Sakala/Scanpix Baltics

Loomakaitse selts ja Eesti Jahimeeste Selts (EJS) kutsuvad inimesi üles olema tähelepanelikud ja arvestama metsloomadega, sest praeguseks on alanud on hirvlaste jooksu- ja jahihooaeg.

“Põtradel ja punahirvedel on jooksuaeg sügisel, seetõttu võivad nad sõiduteele sattuda tavapärasest sagedamini,” ütles EJS-i tegevjuht Tõnis Korts pressiesindaja teatel.

“Liiklejatel tasub sellega arvestada ja jälgida oma sõidukiirust. Eriti ettevaatlik tuleks olla metsavahelistel ja halva nähtavusega teedel. 1. oktoobril algab ajujaht ning koertega peetav jaht ja metsloomade liikuvus suureneb eriti nädalavahetustel, mistõttu palume liiklejatel olla ettevaatlikud.”

Metsloomade käitumine on ettearvamatu ja nende reaktsioonid ei pruugi olla inimestele loogilised. “Kahjuks metsloomad ei saa aru sõiduteede loogikast ega reeglitest. Teed on tekkinud nende koju ja nende radadele. Samuti ei mõista nad mõõta autode sõidukiirust, sest nende jaoks on tegu ebaloogilise nähtusega,” sõnas loomakaitse seltsi juhatuse liige Geit Karurahu.

“Seetõttu tasub metsavaheteedel liigeldes olla veelgi tähelepanelikum ja arvestada ulukite eest hoiatavate märkidega. Kindlasti ei tohi metslooma nähes lasta signaali, see võib looma ehmatada ja põhjustada ohtliku olukorra. Ulukit märgates tasub võtta hoog maha või sujuvalt pidurdada. Looma teelt või tee äärest ära ajamiseks võib hämaral ajal vilgutada tulesid.”

Jahimehed ja loomakaitsjad  paluvad olla eriti tähelepanelik päikesetõusu ja -loojangu eel, mil metsloomadel on loomupäraselt kõrgem aktiivsus.

Ettevaatlik tuleks olla nädalavahetusel piirkondades, kus võib jaht toimuda. Paljudes jahiseltsides on kasutusel märk „Ettevaatust, jaht!”, mis annab inimestele märku jahi toimumise kohta.

Autoga metsapiirkonnas liigeldes tasub sõita sellise kiirusega, et looma teele ilmudes saaks sõiduki kiirust turvaliselt vähendada või peatuda. Kui ulukid ületavad teed, siis sõidukijuhil tuleks peatudes lülitada sisse ohutuled, et anda märku kaasliiklejatele. Uuesti tasub liikuma hakata alles siis, kui loom on pärast tee ületamist taas metsa sisenenud.

Metsloom võib käituda ettearvamatult ja uuesti tuldud teed tagasi liikuda. Samuti tuleb alati arvestada, et ta ei pruugi olla üksi ja mõne aja pärast võib ilmuda teine, kolmas ja nii edasi.

Kui kokkupõrge loomaga on toimunud, tuleb helistada Keskkonnainfo lühinumbril 1313, kes juhtumiga edasi tegeleb.

Ajujahi kütiliini ei paigutata aktiivselt kasutatavatele teedele. Metsas liikudes ja kütiliini kohates tuleks esimesel võimalusel vaikselt eemalduda.

Küttimismahud lepitakse kokku maakondlikes jahindusnõukogudes, kus on esindatud riik, Riigimetsa Majandamise Keskus, maaomanikud ja jahimehed. Alanud jahihooaeg kestab põtradele kuni 15. detsembrini, hirvedele kuni jaanuari lõpuni ja metssigadele jahikoeraga 31. märtsini. Jooksuaeg kestab hirvlastel augusti algusest kuni oktoobri alguseni.

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.