Pärast nelja-aastast naftakärpe perioodi jõuti Vahti sõnul möödunud nädala reedel olukorda, kus Venemaa ei soovinud OPEC-i naftakärpe plaaniga edasi minna, mistõttu OPEC-i kohtumist on nimetatud koguni katastroofiks. “Saudi Araabia ei suutnud selle mõru pilliga leppida ning kuulutas kütusehindadele sõja, mille eesmärgiks on kutsuda Venemaa taas naftakärpe laua taha,” ütles ta.

Hetkehindade järgi võiks langeda 1,2 euroni

Praegu on Vahti sõnul väga keeruline hinnata, kuhu kütusehindadel lastakse langeda. “Eks turgude avanedes olid esimesed emotsioonid suuremad ning hetkeks on 30-protsendisest kütusehindade langusest järel 20 protsenti. Hetkel on maailmaturuhinnad tasemel, mis võiksid Eesti tanklatesse tuua bensiini ja diislikütuse hinnad umbes 1,2 eurot liitrist,” märkis ta.

Samas nentis ta, et kui 2016. aasta kevadel langesid kütusehinnad Eestis 1 euro piirist allapoole, siis vahepeal on Eestis toimunud jõuline kütuseaktsiiside tõus ning hinnalisa on toonud ka biokütusekohustus.

“Nii on näiteks bensiini ja diislikütuse aktsiis tõstnud kütusehindu vastavalt 17 ja 12 sendi võrra liitrist koos käibemaksuga ning biokütuse mõju on täna bensiinil umbes 5 senti liitrist ja diislikütusel 6 senti liitrist,” ütles ta.

Lisandunud kulud ei võimalda suurt langust

Aktsiisitõusu ja biokütuse summaarseks mõjuks on Vahti sõnul seega bensiinil 22 senti liitrist ja diislikütusel 18 senti liitrist. Seega isegi kui maailmaturuhinnad langevad 2016. aasta alguse tasemetele (26 dollarit barrel), siis alla 1-eurost hinda me tema hinnangul enam ei näe.

Naftahinnad kukkusid esmaspäeval pea kolmandiku võrra, mis on suurim langus alates 1991. aasta Lahesõjast. West Texas Intermediate kukkus umbes 30 protsenti ja Põhjamere brendi barrelihind 26 protsenti.