Arna: lugu sellest, kuidas Alfa Romeo ja Nissan lõid kaheksakümnendatel autonduse põrgu

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Üks anekdoot väidab, et taevas on armastajad itaallased, kokad prantslased, pankurid šveitslased, tantsijad hispaanlased, politseinikud inglased, puberteedid jaapanlased, filme teevad ameeriklased ja kõike organiseerivad sakslased.

Põrgus seevastu olevat armastajad sakslased, kokad inglased, pankurid hispaanlased, tantsijad šveitslased, politseinikud prantslased, puberteedid ameeriklased, filme teevad jaapanlased ja kõike organiseerivad itaallased.

Autonduse põrgu: Itaalia tehnika ja Jaapani disain

Samalaadset mõttemängu mängides öeldakse mõnikord umbes midagi sellist, et kõige parema auto saaks siis kui disaini teeksid itaallased, mootori sakslased, veermiku prantslased, istmed rootslased ja kõik selle panevad kokku jaapanlased. Või hoopis siis, kui mootori teeksid jaapanlased ja auto panevad kokku sakslased. Või hoopis siis, kui veermiku teeksid sakslased ja istmed prantslased. Üksnes see, et kujustus peaks jääma itaallastele, on enam-vähem kindel.

Kogu eelnevat silmas pidades lõid Alfa Romeo ja Nissan kaheksakümnendatel midagi autonduse põrgu sarnast.

Daamid ja härrad, saage tuttavaks! Alfa Romeo Arna: Jaapani (kaheksakümnendate) disain ja plekitöö, Itaalia (kaheksakümnendate) tehnika ja koostekvaliteet.

Ma lasen teil seda kombinatsiooni peas hetke “seedida”.

Kaheksakümnendate alguse olusid arvestades võib asjade sedamoodi otsustamist ju isegi mõista, aga mitte heaks kiita. Itaalia riigile kuulunud Alfa Romeo liikus täie hooga mööda majanduslikku allakäiguspiraali ning vajas võimalikult kiiresti ja minimaalsete kulutustega oma Volkswagen Golfi, mida suurtes kogustes müüa.

Nissani huvi oli seevastu Euroopas niimoodi juured alla ajada, et võidukäiku tegevate Jaapani autode ees küüned välja ajanud riigid ja kohalikud tootjad neid mingi nipiga välja ei saaks süüa. Prantsusmaal näiteks oli kehtestatud lausa Jaapanis toodetud autode importimise keeld.

Kõige odavama ja lihtsama vastupanu tee

Nõnda sündis 1980. aasta sügisel kahe jutuksoleva automargi ühine ettevõte, Alfa Romeo Nissan Autoveicoli S.p.A.. Pariteetsetel alustel loodud firma tehas kerkis Napoli lähedale Pratola Serra linnakesse, kus hakati 1983. aastal tootma ettevõtte nime initsiaalidest tuletatud mudelit Arna. Embleemid olid Alfa omad.

Arna loomisel mindi kõige lihtsamat ja odavamat teed: võeti tollase Nissan Cherry stiilitu kere koos tagasillaga ning paigaldati sellele Alfa Romeo varasemast olemas olnud tehnika: bokser- ehk lamamootor, käigukast, esisild ja roolisüsteem. Ka elektrisüsteem lasti teha rahvusel, mille viimane pädev elektrik oli mõne hinnangul Alessandro Volta.

Nagu vähemasti Top Geari fännid kindlasti teavad, on õigel Alfa Romeol see “miski”, mis muudab ta teiste markide toodanguga võrreldamatuks. Öeldakse, et Alfal ei ole puudusi, vaid iseloom. Alfal on hing.

Arna oli õige Alfa Romeo vastand. Anti-Alfa. Üks suur arusaamatus. Inetu, aga see-eest ebatöökindel ja elutu juhitavusega halvasti ehitatud sõiduvahend. Võite ise arvata, kuidas sellise auto müük edenes.

Alfa Romeo ja Nissani allianss, mille potentsiaal pani algul teisi autotootjaid mureliku pilguga tulevikku vaatama, osutus täielikuks läbikukkumiseks.

1986. aastal pandi Alfa Romeo müüki ning selle omandanud Fiati esimene otsus oli armetu Arna tootmine lõpetada. Selleni jõuti järgmise aastanumbri sees. Nissan oli selleks hetkeks rajanud juba Inglismaale Sunderlandi uue tehase. See samm osutus talle vägagi edukaks.

Erinevatel andmetel toodeti kokku 53 000–62 000 Alfa Romeo Arnat. Samuti 1983. aastal müügile tulnud teise põlvkonna Volkswagen Golf püsis koosteliinil kuni 1992. aastani ning seda valmistati 6,3 miljonit eksemplari.

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.