Kõrge elektritarbimisega tundidel laetakse aeglasemalt ja madala elektritarbimisega tundidel kiiremalt. Eesti on lubanud aastaks 2050 renoveerida 14 000 korterelamut, mille puhul peaks laadimisvalmiduse rajamine olema elementaarne.
Elektritranspordi heaks peavad koostööd tegema paljud osapooled. Elektri- ja võrguettevõtted peavad pakkuma vastupidava ja digitaalselt võimeka võrgu, et tulla toime laadimistaristu ja elektriautode kasvuga. Võrreldes muu Euroopaga oleme juba praegu kaugel ees. Kui meil ei pea enam sisuliselt keegi ise elektrinäitu saatma, on kaugloetav arvesti näiteks Saksamaa jaoks veel üsnagi tume maa.
Laadimistaristut rajades on kriitiliselt oluline planeerida seda moel, et juba eos oleks võimalik välistada ülekoormus ja viia laadimine tipptundidelt automaatselt väiksema tarbimisega ajale. Ülekoormatud võrk võib otseselt piirata elektriautode läbimurret. EY näeb ohtu, et elektriautode arv kasvab kiiremini kui laadimisvõimalused.
Tark laadimine peab juhtima laadimise kiirust ja mahtu, et võrk sadade tuhandete üheaegselt laadijaga ühendatud elektriautode hulga all kokku ei variseks. Nii on tark laadija ainult üks vahelüli autoomaniku kodu ja virtuaalse elektrijaama vahel, mille algoritmid jälgivad võrgu koormust ja rohelise elektri toodangut, suunates laadimise ajale, mil elekter on kõige soodsam ja puhtam.
Elektriauto saab koduseks elektrijaamaks
Kui juba praegu on võimalik nt Enefit Volti rakendusega suunata laadimine automaatselt kõige odavama hinnaga tundidele, siis samal ajal tegeleme tõeliselt murrangulise sammu ette valmistamisega, milleks on kahesuunaline laadimine.
Kahesuunaline laadimine muudab elektriautod salvestiteks, mida lähtuvalt kliendi eelistustest ja võrgu vajadustest juhib virtuaalne elektrijaam läbi algoritmide. Et see pilootprojektideni jõudnud unistus ellu viia, on vaja regulatiivseid otsuseid. Nende seas võrgutasu vähendamine energiahulgalt, mis laeti autosse ja seejärel anti tagasi võrku, et inimene ei peaks tasuma elektri ja võrguteenuse eest topelt.