Uudis

Arvamus: kui autod valesti pargivad, siis me ju ei keela autosid ära?

Bikeepi juht Kristjan Lind.

Kuigi maailmamajanduse jahtumine teeb ettevaatlikuks, annab mikromobiilsuse seadmete pealetung julgust optimismiks, kirjutab rattaparklaid arendava Bikeepi juht Kristjan Lind oma arvamusloos.

Mingil hetkel oli auto omamine rikkuse märk. Jõukuse kasvades tekkisid eeslinnad ja ehitati rohkem kiirteid. Nii ongi tänapäeva linnad ehitatud autokeskseks – esialgu mõeldakse, kuidas autoga liigelda ja parkida saaks; siis mõeldakse, kuhu majad mahuvad; ja alles seejärel mahutatakse allesjäänud ruumi jalakäijad kui jalgratturid.

Aegamööda ilmnesid aga sellise lähenemise kitsaskohad ja üha kõlavamalt räägiti õhusaastest, liiklusummikutest ning kliimamuutustest. Suurlinnad kasvavad ja üha rohkemate autodega ei tulda enam toime.

Kui 20. sajandil ehitati linnad autodele, siis nüüd on olukord muutumas. Ideaaliks peetakse hoopis 15-minuti linna kontseptsiooni: mõtet, et kõik vajalikud asjatoimetused peaks saama tehtud 15-minutise jalutuskäigu või rattasõiduga. Nii ei kulu aeg ühistranspordis või autos istumisele ning ei saastata keskkonda. Sellise kontseptsiooni järgi planeerivad oma linna näiteks juba Barcelona, Pariis, Milan aga ka Bogota, Buenos Aires ja paljud veel.

Umbes 5-10 aasta jooksul jõuab see trend ka Eestisse ning üha enam hakkame mõistma, kui kahjulikuks oleme täna oma linnad ise ehitanud. Kunagi tundus ulmeline siseruumides suitsetamisest loobumine, tulevikus on sama ulmeline mõelda, et leppisime müra ja saastega oma koduakende all.

Linnad pole ratastele mõeldud. Veel.

Jalgratturitel on 15-minuti linna kontseptsioonis keskne roll. Muide, jalgratas on inimese liigutamiseks kõige energiaefektiivsem viis, isegi parem kui jalgsi kõndimine. Pariisis näiteks juba peetakse plaani 15-minuti linnaks saada, et CO2 kogus oleks väiksem ning õhk puhtam. Samas on ka pandeemia ja COVID-19 kriis elustiili muutnud ning võib-olla andnud just vajaliku tõuke.

Autod ei kao kuskile ning ei peagi. Kuid ennustatakse, et maailmas müüakse 2030. aastal jalgrattaid kaks korda rohkem kui autosid. Nii kerg- kui ka elektriliikurite kasutuselevõtt linnades on möödapääsmatu ning on vaid aja küsimus, millal linnaruumid vastavalt ehitatakse ja disainitakse.

Kergliikurite kasutuselevõtuks tuleb samuti välja arendada infrastruktuur ning parkimisvõimalused. Linnad nagu Pariis, New York, Barcelona rajavad keskkonna, et võimaldada jalgrataste kasutamist. On aga ka linnad, kes ootavad, millal inimesed ratastega sõitma hakkavad, et siis oleks õigustatud investeeringud jalgratta infrastruktuuri. Kummas linnas sina elad?

Kui autod valesti pargivad või juhid purjus peaga sõidavad, siis ei paku keegi välja, et keelame autod ära. Jalg- ja tõukerataste parkimis- või kasutamisprobleemide korral keelatakse aga sõidukeid. Nii peaksime rohkem mõtlema ka nutikatele lahendustele, kuidas igapäevane liikumine ja transport sobituks uute nõudmistega.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.