Ülejäänud 200 hj toodavad kaks elektrimootorit, üks esi- ja teine tagateljel. Elektrijõul saab muideks Valhalla sõita kuni 15 km ja tippkiirus on piiratud 130 km/h peale.

Huvitav on ka fakt, et tagurpidi saab masin sõita vaid elektrijõul – käigukastil, mis on ühendatud sisepõlemismootoriga, pole tagurpidi käiku. 8-käiguline topeltsiduriga automaatkast on eraldi arendatud Valhalla jaoks.

Täies mahus, elektri- ja V8 mootoriga koostöös suudab uus Aston Martin kiirendada seisust sajani vaid 2,5 sekundiga ja jätkata kiirendamist kuni 330 km/h tippkiiruseni. Briti autotootja on ka maininud, et nad sihivad Nürburgring Nordschleife ajaks umbes 6 minutit ja 30 sekundit.

Valhalla on ehitatud ümber süsinikkiust monokokk kere ja Aston Martin eeldab autole 1550-kilogrammist kuiva kaalu. Veermik tuleb adaptiivse vedrustusega, mida saab seadistada vastavalt soovile ringraja kasutamiseks või ebatasasematel avalikel teedel sõitmiseks.

Nii kiire auto puhul kaasnevad muidugi ka süsinikust keraamilised pidurid, ees on 20-tollised ja taga 21-tollised veljed, mida katavad Pilot Sport Cup 2 rehvid, mis on eraldi arendatud Valhalla jaoks, koostöös Micheliniga.

Nagu ka piltidelt võib aru saada, on autovälimusel suur rõhk aerodünaamikal. Aston Martin on vältinud suuri, agressiivseid tiibu ja on üritanud hoida autokere elegantse ja puhtana.

Aston Martini sõnul toodab Valhalla kuni 600 kg surujõudu kiirusel 241 km/h. Esisplitter ja tagatiib on aktiivsed ehk liikuvad, millest viimane toimib ka suurtel kiirustel õhupidurina.

Interjööri osas pole Aston Martin veel midagi kahjuks näidanud. On vaid teada, et sarnaselt hetkel tootmises olevate DB11, DBS ja Vantage mudelitega, jagab ka Valhalla salong osaliselt Mercedes-Benzilt saadud tehnoloogiat ja meediasüsteemi.

Valhalla pole piiratud tootmisarvuga, kuid juttude kohaselt eeldab Aston Martin ehitada umbes 1000 sõidukit. Hinnaks saab hüperautol olema umbes 680 000 eurot ja seda enne makse. Mõned ekslusiivsed lisavarustuse lahendused ja pea miljoniline auto olemas.