Arvamus: autokool sõidueksamiks ette ei valmista ehk näited, mida sõidueksamil juhilt nõutakse

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Maanteeameti sõidueksami auto.Foto: Ronald Liive

Erinevatel põhjustel olen juhiloa tegemist viimase kümne aasta jooksul korduvalt edasi lükanud kuni tänavu kevadeni, mil leidsin, et võiks selle siiski lõpuks ära teha. Mõeldud, tehtud – panin end autokooli kirja. Tööst ja muudest põhjustest tulenevalt otsustasin e-õppe kasuks, mis andis võimaluse teoorialoenguid läbida omas tempos. Pärast teooriatestidega tutvumist oli nende lähenemine ja ülesehitus arusaadav ning selles osas mul küsimusi ei olnud.

Sõiduõpetajad on väga erinevad

Läbisin e-õppe raames vajalikud moodulid üllatavalt kiirelt. Teooriaõppega samaaegselt alustasin ka sõidutundidega. Kuna olen autodega varasemalt sõitnud, siis sõitmine ise midagi keerulist polnud, põhirõhk läks liiklusmärkide ja teiste liiklejate jälgimisele. Harjutasime sõiduõpetajaga maanteeameti sõidueksamil tehtavaid harjutusi ning sõitsime mööda Mustamäe ja Nõmme tänavaid, mis on eksamineerijate lemmikud.

Kui autokoolis oli ca 18 sõidutundi läbitud (norm on 20), siis andis sõiduõpetaja mõista, et peaks hakkama lisatundidele mõtlema. Olin hämmingus, kuna sõidutundide ajal ei heitnud õpetaja mulle midagi erilist ette.

Tekkinud kahtluse tõttu ning kindluse mõttes võtsin paar lisatundi ka teisest autokoolist. Teine õpetaja leidis, et minu puhul ei ole lisatunnid ilmtingimata vajalikud. Sooritasin autokooli sõidu- ja teooriaeksamid esimese korraga ning suundusin edasi maanteeametisse.

Trikid sõidueksamile saamiseks

Pikkade järjekordade tõttu sain sõidueksami aja augusti lõppu. Kuna hiljuti oli üks tuttav just sama kadalipu läbinud, siis õppisin temalt triki: sõidueksami aegu peab igapäevaselt maanteeameti e-teenindusest vaatama. Ühel vihmasel juulikuu esmaspäeval juhtuski nii, et e-teenindusse sisenedes näitas vabu aegu samaks päevaks. Otsustasin, et lähen ja sõidan ära.

Kuigi närveerisin enne eksamit väga, oli eksamineerija väga sõbralik ja suutis lühikese vestluse käigus mu maha rahustada. Rooli istudes olin juba väga rahulik ja ketrasin peas läbi erinevaid nn trikiga ristmike, ringristmikke ja muid keerulisemaid kohti.

Kahjuks kestis minu esimene maanteeameti sõidueksam vaid 15 minutit kuna tegin hooletust tuleneva vea, millega ei saa eksamilt kuidagi läbi lasta. Olin eksamineerija otsusega päri ning ei pidanud ei tema ega ka ta tööandja peale mingit viha. Sama sõidu vältel tegin veel mitmeid nn pisivigasid, mida ma ei osanud vigadeks pidadagi, kuna autokooli sõiduõpetaja selliseid asju mulle ette ei heitnud.

Minu kahjuks jõustus maanteeametis sellest suvest uus kord, mis ei luba uut sõidueksamit enne 30 päeva möödumist sooritada. Samas on järjekorrad nii pikad, et järgmise aja sain alles 1. septembriks. Taaskord jätkasin taktikat, et igal tööpäeval logisin maanteeamti e-teenindusse ning niimoodi sai mõne päevaga 1. septembrist 17. august, kuid eksami asukohaks oli Tallinna asemel Paide.

Olles peamiselt vaid Tallinnas ning lähiümbruses sõitnud, olid mul Paide osas küll väiksed kõhklused, aga soov asjaga ühele poole saada oli sedavõrd suur, et olin valmis riskima. Kuna viimati käisin Paides ehk vist kümme aastat tagasi, võtsin ka sealsest autokoolist päev enne sõidueksamit mõned sõidutunnid, mis tulid väga kasuks. Kui ma ei oleks Paides lisatunde võtnud, oleksin ma seal samuti põrunud. Kohalik õpetaja näitas ära eksamineerijate meelispaigad.

Maanteeameti sõidueksami päevaks olin sõitnud kokku kolme erineva sõiduõpetajaga ligikaudu 27 sõidutundi, lisaks sõitnud juhendajatega ligi 300 kilomeetrit.

Näited: autokoolis õpitu vs eksamil nõutav

Lõpuks jõuan oma pika arvamusloo tuumani. Oma kogemusele tuginedes leian, et autokoolid ei valmista maanteeameti sõidueksamiks piisavalt ette.

Kuigi ma sain maanteeameti sõidueksami teisel katsel sooritatud, tegin siiski mõned pisivead, mille kirjutan sõiduõpetajate kaela.

Näide: kuigi harjutasin kõigi õpetajatega korduvalt parkimist, ei õpetanud neist keegi mind seda tegema liiklusseaduse kohaselt.

See tähendab, et pärast auto peatumist asulateel ei lülitanud me õppesõidus kunagi päevatulesid välja. Tulede teemadel vestlesime eksamineerijaga pikalt ning tema sõnul on see üks tüüpilistest vigadest, mida teevad ka kogenud autojuhid. Kuna ma ei olnud kõigi oma sõidutundide vältel seda kordagi teinud ning teooriaeksami sooritamisest oli möödas juba pea kaks kuud, oli see informatsioon loengutest ununenud.

Näide 2: teine viga oli seotud ringristmikega. Eksamineerija leidis, et ma läbin neid liiga aeglaselt ning mahasõidule minnes ei ole paiknemine kõige korrektsem. See oli mulle väga üllatav, kuna kõik sõiduõpetajad õpetasid mind ringristmikku läbima teise käiguga 20km/h kiirusel. Võtsin selle küsimuse isegi eraldi sõiduõpetajatega üles, kuna ma ei saanud aru, miks on vaja kiirust sedavõrd suurelt vähendada.

Eksamineerija kohaselt ei pea siiski kiirust nõnda palju vähendama. Kui ringristmikul on hea nähtavus ning seal kedagi ei ole, siis on selle läbimine ka suuremal kiirusel ohutu.

Näide 3: vahetult enne eksamit sain teada seda, et eksami vältel loetakse stoppjoone juures korrektseks peatumiseks ainult seda, kui autol on ka käik väljas. See tähendab, et ei piisa sellest, kui STOP märgi, stoppjoone või ristuva tee juures auto on täienisti peatunud ja ei liigu. Lisaks peab ka käigu välja võtma.

Autokoolist otse eksamile minna ei tasu

Kokkuvõtteks saan kindlalt väita, et autokool või õigupoolest koolid ei valmistanud mind maanteeameti sõidueksamiks piisavalt ette.

Kui ma oleks hüpanud maanteeameti autosse sisse nende teadmistega, mis omandasin oma esimeselt sõiduõpetajalt, siis arvatavasti sooritaks ma sõidueksamit veel mitmeid kordi. Leian, et mitme õpetajaga ning juhendajatega sõitmine oli ainuõige otsus, kuigi autokoolide sõiduõpetajatel on väga suur vahe.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.