Ülesõidud on ohtlikud ja vahel halvasti korraldatud

Minu tähelepanek on, et maakohtades on raudteeülesõidud vähe tähistatud või on tähistatud ainult ühelt poolt liginedes. On kohti, kus liginedes raudteeülesõidule on vaateväli väga piiratud. Ometi on liikluskorralduses ette nähtud reeglid ja normid, kui kõrgel peab olema märk, foor jne ning kui lai peab olema nähtavus.

Pahatihti aga lähtutakse paigalduses lihtsamast võimalusest ja liiklusmärgid kinnitatakse juba olemasoleva juhusliku posti otsa. Liikluskorralduse aluseks on projekt, mis kiidetakse heaks ja keegi saab ka palga nn tehtud töö eest. Kes aga vastutab kui reaalses liikluses juhtub õnnetus, mille üheks põhjuseks on ebamugav või lausa vale liikluskorraldus?

Alati ei pea juhtuma õnnetus, et valesti või halvasti korraldatud lahendusest aru saada. Liikluskorraldus peab olema ohte ja õnnetusi välistav.

Liigun tihti õppesõitu tehes Rapla- ja Harjumaal ja kuna teemaks on raudteeülesõit, siis toon näiteks on Lohu raudteeülesõidu. Liginedes ülesõidukohale, mis on keskmisest suurema tõusuga, vasakult piirab vaatevälja jäme puu, meeter maad edasi liikudes jääb vasakul vaateväljale täpselt ette kõigest umbes 5 aastat tagasi ehitatud ooteplatvorm.

Seal märk “peatu ja anna teed” ehk stopp. Foor ilmus sinna alles hiljuti. Samas teame, et ka foore ei saa lõpuni usaldada, kuna tuleb ette voolukatkestusi.

Reaalne katse ohtlikul ülesõidul

“Olen teinud seal ühe õpilasega julma katse: tol korral rong peatuses ei peatunud, ligines mööda pikka sirget täiskiirusel, kõlas väga pikk ja pidev rongi vile kuna minu sõiduk näis rongijuhile ilmselt olevat rööbastele liialt lähedal,” räägib Aire Tammik.

“Samas peatusin enne ülesõitu tõusul teeandmiseks esimeses võimalikus kohas, kus oli näha liginevat rongi. Minu õppeautoks on hetkel väga lühikese esiosaga Opel Meriva, mille esiotsa ja liipri vahe oli ainult 1,5-2 meetrit!”

Liginedes ülesõidule teiselt poolt, on vaateväli mõlemale poole nähtav. Samas on sealgi tõus ja sellelt poolelt liginedes on märgi pärisuuna eesõigus kohaselt minul esimesena õigus ületada raudtee. Ehk siis ohutumalt poolelt raudteeülesõidule liginedes on raudtee ületamine märke arvestades eesõigusega!

Rõhutan, juhul kui foor ei tööta, märke pean ikka arvestama. Lisaks foorile PEAB OLEMA raudteeülesõit mõlemalt poolt küljest liginedes nähtav.

Samuti tekitab segadust paljudel raudteeülesõidukohtadel peale rongi lahkumist liialt pikalt vilkuma jääv keelav foorituli. See teeb juhid närviliseks ja külvab segadust. Sealt tulebki tuututamine. Kuulekas juht jääb ootama lubavat tuld, samas kärsitumad juhid kipuvad oma liiklusraevu väljendama.

Lõime vallas liiklusnõukogu, et meie sõna kuhugi jõuaks

Algatasin Raplas valla liiklusnõukogu loomise, kuna valdades vajab liiklus pahatihti samuti ümberkorraldamist. Endise kohaliku liikluskorraldaja teadmised tema enda sõnul on pärit 1970. aastast.

“Anna nõu, kui vigu märkad,” ütles mees aastal 2011. Tegingi seda ja tihedalt, kuni lõpuks visati mu kõnede peale toru ära. Nüüd asutasime koos uue vallavalitsuse koosseisu ja autokoolidega liiklusnõukogu, et meie häält rohkem kuulda võetaks. See on lihtsalt väike näide meie riigi liikluskorralduse kohta.

Samas peab olema riikliku liiklusohutusprogrammi kohaselt olema igas vallas oma PÄDEV liikluskorraldusspetsialist. Aga riigil pole ressursse, seetõttu tegelemegi tagajärgedega, sõltumata kampaaniatest.

Kahjuks ei pane kampaania üksinda kodanikku kuulekalt käituma. Selleks tuleb luua korrektsed ja *siilidele* ka selged tingimused. Seda muide igas valdkonnas.

Liiklust ei saa korraldada kabinetist

Siit moraal, liikluse korraldajad peavad suhtuma oma töösse vastutustundlikumalt ja käima reaalselt ära kohtades ning planeerides ja korraldades liiklust kohalikele oludele vastavalt. Ei saa otsuseid vastu võtta kabinetis. Hädavajalik on oskus hinnata reaalset olukorda.