Uudis

CVT ehk variaatorkäigukast: mis see on ja mida ma sellest teadma pean?

CVT käigukast ehk variaatorkast on autotööstuses kasutusel olnud juba aastakümneid. Tõtt-öelda pärineb variaatorkasti idee suisa 15. sajandist ning da Vinci sulest. Ometi tekitab see tänaseni paljudes hirmujudinaid.

Aga CVT on ju kohutav!

Traditsioonilises planetaarkäigukastis kantakse jõud siduri abil üle ühelt hammasrattalt teisele. CVT aga koosneb kahest rattast, mida ühendab rihm või kett ning muudetakse vedava ja veetava ratta diameetrit. Selle tulemusel liigutakse nö ühelt käigult teisele, ilma et reaalselt toimuks käiguvahetust.

Esimesed CVT üritused pälvisid parasjagu vihakõnesid, sest puuduv käiguvahetus tekitas tunde venivast kummipaelast või libisevast sidurist. Tekitamaks kodusemat sõiduelamust, hakati CVT kastis kasutama võltsi käiguvahetuse efekti. Tänaseks on CVT kastid tunduvalt kaugemale arenenud ning usu või ära usu, aga nad ei pruugigi olla nii kohutavad, kui sa kuulnud oled…

Ökonoomsem kui tavaline

Peamisteks variaatorkasti eelisteks on tema optimaalne jõu üle kandmine, mis tuleneb sellest, et autol on lõputu arv “käike” ning sina oled alati parasjagu täpselt sellises “käigus” nagu sulle antud hetkel kõige optimaalsem on. Sellest tulenevalt on ta ka ökonoomsem.

Teadupärast tähendavad kõrgemad pöörded suuremat kütusekulu ja kui sina oled just see inimene, kes oma käiku õigel ajal üles ei suuda vahetada ning üürgava masinaga mööda tänavaid kulgeb, tunneksid sa CVT kasti olemasolu kindlasti ka oma rahakukrus.

Hoolimata laialtlevinud arusaamast, et CVT on maagiline nähtus, on ta tegelikult lihtsama ehitusega kui planetaarkäigukast. Mida rohkem liikuvaid mehaanilisi osasid, seda tõenäolisem on, et mõni neist annab otsad.

Toyota Super CVT käigukast

Valel kohtlemisel lõpetavad manuaalkäigukasti sünkroniseerimisrõngad pahatihti hambutuna. CVT puhul on selliseid osasid tunduvalt vähem. Siseehitusest tulenevalt on nad traditsioonilisest käigukastist ka kergemad.

Kaaluvõidu üheks eeliseks on taaskord väiksem kütusekulu. CVT eeliseks neile, kes käiguvahetustega hästi sina peal ei ole ning aeg-ajalt siduri libisemise ning piinlike möödalülitustega silmitsi seisavad, on sarnaselt automaatkastile sujuv käiguvahetus ja muretu sõiduelamus.

Loomulikult on ka miinused

Tõsi, variaatorkastil on ka mitu varjukülge. Ehkki tootjad püüdlevad selle poole, et petta ära sinu meeled ning jätta mulje, et su auto päriselt vahetab käiku, on see mõnedes mudelites endiselt üsna lapsekingades tehnoloogia.

Ja kui järele mõelda, on halvasti “etendatud” käiguvahetused suisa halvem variant kui nende puudumine – olenemata sellest, kas need on seal või ei, kõlab ja tundub see veidralt ning ebatervislikult.

Selle kõige juures võivad nad olla häälekamad kui traditsioonilised käigukastid, hoides kiirendades pöördeid kõrgemal, tagamaks parema kiirenduse ning teadupärast on sõiduelamuse puhul teretulnud ainult toredad hääled mootorist ning kõik muu on üleliigne.

Üks klaas veini aga see eest suur

Tagatipuks, paljud variaatorkastiga autod on varustatud labadega, võimaldades sul ise “käiku vahetada”. Arvestades, et variaatorkasti peamine pluss on optimaalsus, on labadega käiguvahetuse lubamine kokkuvõttes umbes sama hea, kui lubada, et sa jood edaspidi päevas ainult ühe klaasi veini, aga võtad lihtsalt suurema klaasi.

Toyota tutvustas hiljuti uut CVT varianti, mis on kusagil planetaar- ja variaatorkastide vaheilmas. Nimelt on nullist kiirendamiseks lisatud esimese käigu hammasratas. Kui eemaldada variaatorkasti rihma ja rattakoosluselt kohustus saada hakkama nullist kiirendamisega, muutub tema ehitus tunduvalt lihtsamaks. Ideaalmaailmas on see kombinatsioon parimate osadega mõlemast kastimaailmast.

Autoentusiasti variaator ei eruta

Variaatorkastid on igavad. Kui sinus on vähegi autoentusiasti, kes hindab sportlikkust ning mingitki jõudlust, on sul ilmselt raske variaatorkasti aktsepteerida. Jah, ta on tõhus ja kasulik, aga seda on ka sinu köögimasinad ja need üldiselt ei tekita kelleski meeliülendavaid emotsioone.

Ja olgem ausad, enamik autosid, mis tänaseks variaatorkastiga opereerivad, langevad eelkõige malbete ning tagasihoidlikemate sõiduriistade nimekirja, kuhu ükski petroseksuaal naljalt pilku heitma ei kipu. Sellelgi on oma tagamaa – nimelt pole variaatorite tehnoloogia veel päris nii kaugele arenenud, et suuri väändemomente edukalt vastu võtta.

Lõppude lõpuks – isegi kui variaatorkast on lollikindlam ning vastupidavam kui planetaarkäigukast, on tema parandamine juhtudel, kui ta päriselt saba otsustab anda, keerulisem ning kallim. Ühtlasi kasutatakse kastis spetsiaalseid õlisid, et kogu keti ja rataste hõõrdemajandus kontrolli all hoida.

Kellele siis sobib?

Kui sinus puudub teedel põnevust otsiv autoentusiast, sa hindad ökonoomsust ning ei vea kogu oma maiset vara pidevalt haagisega kaasas, siis võid sa endale CVT käigukastiga autode valikust leida nii mõnegi sobiva kaaslase.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.