Uudis

Eestis oli maailma esimene üleriigiline laadimisvõrk, miks see nüüd hädasti uuendamist vajab?

Foto: Hans Lõugas

Eesti automüüjad nendivad juba tükk aega, et elektriautod meil kaubaks ei lähe. Inimesed ostavad küll ökonoomseid tavaautosid ja hübriide, aga elektrisõidukeid – ei.

Mis ei olekski ju niivõrd eriline uudis, kui juhuslikult poleks Eesti riik, mis esimesena maailmas kattis kogu riigi elektriautode kiirlaadimisjaamade võrgustikuga.

Eestis on 167 kiirlaadimispunkti, mis on jaotatud peaaegu ühtlase võrguna, nii et jaamade vahel on keskmiselt poolsada kilomeetrit. Veidi üle saja kiirlaadija on linnades ja asulates, 65 maanteede ääres.

Elektriautode laiema leviku takistuseks peetakse kolme probleemi: autod on kallid, nende sõiduulatus on väike ja laadimine võtab aega või pole laadimiskohti.

Esimene asjaolu vaikselt muutub, sõiduulatus ja laadimine on aga omavahel seoses (mida parem on laadimine, seda vähem sõiduulatus probleeme teeb). Ning selleks võiks ju Eesti kiirlaadijate võrgustik need probleemid lahendada.

Aga nendel kiirlaadijatel on üks oluline probleem: nendes saab kiirlaadida ainult teatud tüüpi elektriautosid.

Kujutate ette, et Eestis on tanklad, mis müüvad näiteks ainult bensiini, aga diislit tuleb ise hankida ja kodus paaki lasta?

Miks mõnda elektriautot saab kiirlaadida ja mõnda mitte?

Elektriautot on parim laadida öösel maja ees, garaažis või asutuse parklas. See võiks anda tüüpiliselt järgmiseks päevaks piisava läbisõidu ja selline aeglane laadimine on akude elueale kasulik. Iga elektriautoga saab kaasa osta sellise aeglase “kodulaadija”.

Kui aga jutt läheb akude kiirlaadimisele, on olukord segasem, sest maailmas eksisteerivad erinevad kiirlaadimise standardid ja pistikud. Vaata ülevaatlikult graafikust:

Kas ma saan ühe standardiga autot teist tüüpi jaamas laadida?

Üldjuhul on vastus ei, vähemalt Eestile olulises kohas.

“Kiirlaadimise standardid erinevad üksteisest protokolli poolest, millega laadija autoga suhtleb,” selgitab ABB hooldusinsener Eero Veliste. CHAdeMO puhul on protokolliks CAN ja Combo puhul PLC. “Erineva standardiga kiirlaadijast autot laadima panna ei saa.”

See tähendab, et Eestit katva CHAdeMO võrgustiku pistikutele ei saa panna odavat adapterit, et siis nendega uusi, Euroopa standardile vastavaid CCS autosid laadida.

Muide, üks väike erinevus on: Tesla omanikud saavad lisavarustusena osta CHAdeMO adapteri. Seepärast ongi Eesti kiirlaadijate juures näha Teslasid, millel on aga nii suur aku, et kuni see end laeb, muutuvad Leafi-juhid järjekorras kannatamatuks.

Miks Eesti laadimisvõrk nii rumalalt ehitati?

Võib süüdistada insenere, kes ei taibanud ehitada ühilduvust teistele laadijatele.

Võib süüdistada poliitikuid, et äkki said need Jaapanist mingit meelehead ja eelistasid seepärast Eesti katta kiirlaadijatega, mis nüüd Euroopa standardile ei vasta.

Võib süüdistada ametnikke, kes ei taibanud tähelepanu juhtida, et kiirlaadija peaks toetama rohkem kui ühte tüüpi standardit.

Õnneks või kahjuks on kõik need süüdistused alusetud. Eesti kiirlaadijate võrgustik sai valmis aastal 2013. aasta veebruaris. Maailma kõige esimene CCS ehk praeguse Euroopa standardi kiirlaadija ehitati 2013. aasta juunis. Eesti oli natuke ajast ees.

Mis edasi saab?

Kohe-kohe, 2017. aasta novembri lõpus saab läbi ABB ja Kredexi vaheline leping jaamade hooldamiseks.

Kuna riik ei taha enam kiirlaadimisjaamu ülal pidada, peaks ühtlasi selguma hanketingimused, millega kiirlaadijad erastataks. Praegu valmistab majandusministeerium ette laadimisvõrgu erastamist ja on lubanud, et “erastamise tingimustes on kindlasti sees uued otsikud,” nagu ütles ministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan. Täpsed detailid peaks selguma lähikuudel.

See otsik, mida Eestis pole ehk Combo-2 levib Euroopas üha rohkem, artikli kirjutamise ajal on ööpäevaringselt lahti 3438 sellist laadimisjaama. Seevastu Põhja-Ameerikas laieneb hoopis võrgustik jaamadest, kus on CHAdeMO ja Combo-1 laadimisvõimalus.

Samal ajal arenevad laadimisstandardid ja nende tehnika edasi. Näiteks sai tänavu veebruaris Saksamaal valmis pilootprojekt, kus muidu CHAdeMO laadijaga Nissan Leaf ja Citroën Berlingo põhja alla pandi 90cm2 plaat, mis võimaldas autosid laadida juhtmevabalt.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.