Eestis sai lõpuks paika plaan, millal põhimaanteed neljarajaliseks ehitatakse

Neljarealine maanteeFoto: PM/Scanpix Baltics

Majandusministeerium sai valmis uue teehoiukava, milles on arvude ja aastate keelde pandud valitsuse poliitilised prioriteedid teedeehituses, sealhulgas kolme põhimaantee neljarajaliseks ehitamine.

Maanteid plaanitakse hakata hoogsamalt neljarajaliseks ehitama aastal 2024. Siis peaks kuue aastaga täies ulatuses neljarajaliseks saama Tallinna–Pärnu–Ikla maantee. Tallinna–Narva ja Tallinna– Tartu maantee puhul juhtuks see pärast aastat 2030.

Kolme põhimaantee neljarajaliseks ehitamise ettevalmistamiseks on uues teehoiukavas arvestatud umbes viis miljonit eurot aastas. Ettevalmistustöödeks on näiteks teede projekteerimine, keskkonnamõju hindamine, maade omandamine. Sellega alustataks 2021. aastal, kirjutab Postimees.

Et suurem ehitustöö läheb lahti aga aastal 2024, nähtub ka arvudest. Kui praegu kehtiva teehoiukava kohaselt on riigiteede indikatiivne rahastamise vajadus 2024. aastal kokku umbes 333 miljonit eurot, siis uus kava ennustab rahavajaduseks ligi 100 miljonit eurot rohkem. Teedeehitusse läheks sellest 168,2 miljonit eurot. Edasistel aastatel kasvavad need summad veelgi.

«Kui varem räägiti põhimaanteede puhul suures osas 2+1-teedest, siis nüüd on teehoiukavas vastavalt koalitsioonileppele 2+1 asemel 2+2-maanteed. Sealt tuleb see hinnatõus,» ütles majandusminister Taavi Aas.

Valitsuses küpseb juba mitu kuud plaan maanteed neljarajaliseks ehitada aga mitte oma raha eest, vaid niinimetatud PPP-projektina ehk koostöös erasektoriga. See tähendab sisuliselt seda, et tee ehitab valmis ettevõtja ja riik hakkab seda temalt liisima. Kas ja kuidas saab valitsus teede ehitamiseks PPP-projekte kasutada, peaks selguma detsembris, mil rahandusministeerium vastava analüüsiga välja tuleb.

«Praegu on uues teehoiukavas kirjeldatud ehitus nii, nagu ehitaksime oma rahaga. Kui selgub, et kasutada saab PPP-projekte, siis muudame ka teehoiukava,» ütles majandusminister Aas.

Neljarajaliseks ei plaanita ehitada aga ainult suurimaid põhimaanteid. Teiste seas peaks ka näiteks Tallinna–Paldiski maantee saama kolme kilomeetri pikkuse neljarajalise jupi.

Majandusministeeriumi teedetalituse juhataja Julia Bergštein ütles, et see ei tulene otseselt koalitsioonileppest, vaid lihtsalt nende lõikude suurest liiklussagedusest. Nagu öeldud, hakatakse neid teelõike ehitama alates 2024. aastast, mil praegune valitsus ei pruugi enam sellisel kujul ametis ollagi, sest vahepeal on olnud uued riigikogu valimised.

Ka lähematel aastatel on plaanis mõned teelõigud neljarajaliseks ehitada: näiteks 45 kilomeetri pikkune lõik Tallinna–Tartu maanteel ja 11-kilomeetrine lõik Tallinna–Narva maanteel. Algaval aastal on riigi teehoiukulud 279,7 miljonit eurot. Võrreldes praegu kehtiva, eelmisel aastal vastu võetud teehoiukavaga on seda üle 35 miljoni euro vähem.

Aasa sõnul on raha vähem sellepärast, et lõpeb Euroopa Liidu eelarveperiood ja sellest tulenevalt ka rahastus. «Uut perioodi ei ole alustatud, ja kuna läbirääkimised nende summade üle, kui palju ja milliseid vahendeid on teede ehituses võimalik kasutada, veel käivad, siis ei ole neid vahendeid sisse arvestatud,» ütles Aas.

Märkimist väärib ka see, et uue teehoiukava järgi eraldatakse järgmisel aastal üle 15 miljoni euro kruusateede tolmuvabaks muutmise programmile. Seda on umbes kolm korda rohkem, kui varem plaaniti. 2021. aastast summad aga taas vähenevad ja on keskmiselt viis miljonit eurot aastas. «Kuna teehoid täiendavat rahastust ei saanud, siis järgmiseks aastaks saime selle lisaraha ette näha maanteeameti sisemistest ressurssidest ehk tõstes prioriteete ümber,» ütles Aas.

Tema sõnul on kruusateede tolmuvabaks muutmine valitsuse prioriteet ka edaspidi, mis tähendab, et kevadistel riigieelarve strateegia läbirääkimistel otsitakse lisaraha siiski ka edasisteks aastateks. Uues teehoiukavas need plaanid ei kajastu, sest see tehakse möödunud kevadel vastu võetud riigieelarve strateegiat arvestades. «Kui järgmisel kevadel eelarvestrateegiaga ei ole võimalik saada täiendavat rahastust, siis tuleb ka tulevikus võtta see sisemistest ressurssidest,» sõnas Aas.

Arvestades, et valitsusel on eesmärk muuta arvestatava kasutusega kruusateed 2030. aastaks tolmuvabaks, on lisaraha tarvis ka leida. «Kõikidele kruusateedele, mille aasta liiklussagedus ületab 50 autot/ööpäevas, katete ehitamiseks aastaks 2030 on vaja kruusateede remondi ja katete ehitamise mahtu senisest kahekordistada,» on kirjas uue teehoiukava eelnõus. Selliseid kruusateid on üle Eesti kokku 2072 kilomeetrit.

Rahajagamise käigus lükkus aga edasi Riia ringristmiku kahetasandiliseks ehitamine Tartus, mille jaoks on viimastel aastatel valmistunud Tartu linn ja maanteeamet. Algse plaani järgi pidid ehitustööd seal algama juba saabuval aastal, kuid nüüd lükkus see edasi aastasse 2024.

Majandusminister Aas ütles, et kui selgub, et teedeehituses on võimalik kasutada PPP-projekte, siis võib Riia ringristmiku ehitus ikkagi varem rahasüsti saada, sest see olevat valitsuse prioriteete.

Majandusministeerium on saatnud uue teehoiukava seaduseelnõu kooskõlastusringile.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.