Et suurem ehitustöö läheb lahti aga aastal 2024, nähtub ka arvudest. Kui praegu kehtiva teehoiukava kohaselt on riigiteede indikatiivne rahastamise vajadus 2024. aastal kokku umbes 333 miljonit eurot, siis uus kava ennustab rahavajaduseks ligi 100 miljonit eurot rohkem. Teedeehitusse läheks sellest 168,2 miljonit eurot. Edasistel aastatel kasvavad need summad veelgi.
«Kui varem räägiti põhimaanteede puhul suures osas 2+1-teedest, siis nüüd on teehoiukavas vastavalt koalitsioonileppele 2+1 asemel 2+2-maanteed. Sealt tuleb see hinnatõus,» ütles majandusminister Taavi Aas.
Valitsuses küpseb juba mitu kuud plaan maanteed neljarajaliseks ehitada aga mitte oma raha eest, vaid niinimetatud PPP-projektina ehk koostöös erasektoriga. See tähendab sisuliselt seda, et tee ehitab valmis ettevõtja ja riik hakkab seda temalt liisima. Kas ja kuidas saab valitsus teede ehitamiseks PPP-projekte kasutada, peaks selguma detsembris, mil rahandusministeerium vastava analüüsiga välja tuleb.
«Praegu on uues teehoiukavas kirjeldatud ehitus nii, nagu ehitaksime oma rahaga. Kui selgub, et kasutada saab PPP-projekte, siis muudame ka teehoiukava,» ütles majandusminister Aas.
Neljarajaliseks ei plaanita ehitada aga ainult suurimaid põhimaanteid. Teiste seas peaks ka näiteks Tallinna–Paldiski maantee saama kolme kilomeetri pikkuse neljarajalise jupi.
Majandusministeeriumi teedetalituse juhataja Julia Bergštein ütles, et see ei tulene otseselt koalitsioonileppest, vaid lihtsalt nende lõikude suurest liiklussagedusest. Nagu öeldud, hakatakse neid teelõike ehitama alates 2024. aastast, mil praegune valitsus ei pruugi enam sellisel kujul ametis ollagi, sest vahepeal on olnud uued riigikogu valimised.
Ka lähematel aastatel on plaanis mõned teelõigud neljarajaliseks ehitada: näiteks 45 kilomeetri pikkune lõik Tallinna–Tartu maanteel ja 11-kilomeetrine lõik Tallinna–Narva maanteel. Algaval aastal on riigi teehoiukulud 279,7 miljonit eurot. Võrreldes praegu kehtiva, eelmisel aastal vastu võetud teehoiukavaga on seda üle 35 miljoni euro vähem.