Eestlane sõitis elektriautoga maha 3200 kilomeetrit ja ei maksnud “kütuse” eest sentigi

Tesla elektriautode entusiast Mario Kadastik.

Suvi on autoga seiklemise aeg ning ühe suurema seikluse võttis hiljuti ette ka Tesla elektriautode entusiast Mario Kadastik. Erinevalt paljudest teistest kasutas ta 3200 kilomeetri pikkuse vahemaa läbimiseks Tesla Model X elektriautot ning selle tulemusena ei pidanud ta “kütusele” kulutama sentigi.

Kadastiku teekond hõlmas Skandinaaviat, peamiselt Taanit, Norrat ja Rootsit. Auto laadimiseks sai ta kasutada Tesla laadijate Supercharger võrgustikku, millega on ära kaetud suurem enamus Lääne-Euroopast.

Tesla plaanide kohaselt peaksid kaks esimest Baltikumi Supercharger avatama järgmisel aastal Läti linnas Rezekne ning Leedus Kaunases. Baltikumis elektriautode reisimise miinuseks peab Kadastik piisavalt kiire taristu puudumist, mis paneb laadimisele mitmeid piiranguid.

Tasuta kütust ei ole olemas

Kuigi näiliselt ei pidanud Kadastik auto laadimise eest maksma sentigi, siis on Tesla Superchargerite laadijate kasutamise arvestanud auto hinna sisse ehk sisuliselt tasus ta laadimise eest autot ostes. Sellist luksust ei saa aga uute Teslade omanikud enam nautida, kuna Tesla ei anna enam sedavõrd lihtsalt autodega tasuta laadimise võimalust kaasa.

Kui Kadastik peaks ühel hetkel otsustama, et müüb oma auto maha, siis kaob ka konkreetsel autol tasuta laadimise võimekus ära ning auto uus omanik peab arvestama, et priist “kütusest” ei saa tema osa.

Kokku kulus Kadastikul 3200 kilomeetri läbimiseks 775 kWh energiat ning tema arvutuste korral oleks ta tasulise laadimise korral kogu vahemaa läbimiseks elektrile kulutanud 155 eurot (võttes kWh hinnaks 20 senti).

Kadastik: sõiduulatuse ärevust ei tekkinud

Kadastiku sõnul ei pea Skandinaavias elektriautoga reisides, olgu ta Tesla või mõni muu, muretsema kuna laadijaid on teekonnal piisavalt.

“Aga suuresti on küsimus võimsuses. Kui ei taha reisi ajal laadimistele mõelda, siis alla 100 kW laadijad ei ole valik, kui nad just pole kohas kuhu on pikem peatus planeeritud,” ütles ta.

Keskmiselt on laadijad iga 100 kilomeetri järel ehk isegi ligikaudu 200 km sõiduulatusega autol on paindlikkust.

“Kui auto kulutab 100 kilomeetri kohta 20-25 kWh, siis 50 kW laadija tähendab, et 200 km kohta tuleb tund laadimist, mis pole väga okei. Samas 100 kW puhul võtab see aega 30 minutit.”

Kadastik väitis, et sõiduulatuse ärevust (range anxiety) ehk kartust selle ees, et aku saab enne järgmisesse laadijasse jõudmist tühjaks tal ei tekkinud.

“Ainuke kord kui sai mõeldud, kas peaks vahepeal ka laadima, oli Legolandi piirkonnas Taanis, kus käisime mitmetes kohtades ja ööbisime piirkonnas, mistõttu oli kohapeal ringi siblimist piisavalt. Samas Legolandi laadimisvõimalust ei kasutanud, kuna neil on välismaalaste jaoks ulme hind, 249 DKK ehk pea 30 eurot. Aga ka siis sai lihtsalt teel järgmisse Superchargerisse kiirteel sõidetud mingi lõik 110-120 km/h tavapärase 130 km/h asemel ja laadijasse jõudsin ilusti,” kirjeldas ta.

Keskmiselt laadis ta autot iga 200-300 kilomeetri tagant 20-30 minutit.

Baltikumi osas peab ta suurimaks piiranguks aeglaseid 40-50 kW laadijaid, lisaks on paljudel laadijatel 30-minutiline kasutamise limiit. Eesti, Läti ja Leedu osas loodab ta Elon Muski lubadusele katta Ida-Euroopa Superchargeritega, eriti veel kuna uusimad Tesla laadijad pakuvad juba 250 kW võimsust.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.