Uudis

Eestlased ehitavad autot, mille näitajad on maailmatasemel superautodega võrreldavad

Disaineri nägemus eestlaste superautost Amper. Foto: Amper/Sven Sellik

Neli eestlast on juba mitu aastat töötanud ühe tagasihoidliku projektiauto kallal, mille näitajad teevad silmad ette paljudele tänapäevastele super- ja hüperautodele. Projekti üheks eestvedajaks on 30-aastane Tõnis Vanaselja.

Kuigi Vanaselja on valmis aastaid arenduses olnud projektist rääkima, ei soovi ta kahe tiimiliikme nime avalikustada. Ainus kelle nime ta on nõus avalikustama on Eesti esimese isejuhtiva auto Iseauto kere disaineri Sven Selliku oma.

Auto peaks valmima kahe või kolme aasta pärast.

Amperi superauto tagantvaates.Foto: Amper/Sven Sellik

Projekti raames valmib vaid üks auto

Tõnis Vanaseljal on soov ehitada reaalne sõitev auto. Esialgne idee auto ehitamiseks tekkis juba kümme aastat tagasi, kuid reaalne töö algas 2016. aasta novembri paiku. Vanaselja ei soovi projektile panna juurde konkreetset silti, mis ütleks, et tegu on superautoga, kuid kuna plaan on autole ühel hetkel monteerida 600-800 hobujõuline mootor, võib seda nii  nimetada küll.

Erinevalt paljudest teistest superautode tootjatest ei ole eestlaste pundil ärilist eesmärki ehk projekti raames valmib vaid üks auto. Kindel kuupäev, mis ajaks peaks auto valmima, ei ole kalendrisse märgitud, kuid eeldatavasti saab see valmis kahe või kolme aasta jooksul.

Esialgu monteeritakse autole Honda Type-R 2-liitrine mootor, mil on 270 hobujõudu. Kui selle mootoriga saadakse auto tööle ning toimima, on kavas mootor vahetada millegi võimsama vastu. Plaanis on kuni 800 hobujõuline mootor.

Eriti silmapaistvad on masina aerodünaamilised näitajad – 250 km/h juures surub aerodünaamika autot maapinna külge tervelt 1,5 tonnise survejõuga!

Eestlased ei võta endale eesmärgiks sedagi, et auto kiirendaks nullist sajani teatud kindla aja jooksul. Vanaselja selgitusel tuleneb see sellest, et sellist ringrajale suunatud projektiautot annab väga täpselt häälestada, mis tähendab ka seda, et ta võib olla täpselt nii aeglane või kiire kui soovitakse.

Tiim ei otsi investoreid ega rahastust

Tänaseks on teostatud tohutus koguses aerodünaamika simulatsioone ning autost on valminud 1-1 suuruses makett sõidumugavuse kontrollimiseks. Makett on valmistatud ka auto sisemusest, et saaks proovida erinevaid toole, roole ja pedaale.

Vanaselja tunnistab, et kogu protsess on oluliselt pikemaks ja keerukamaks osutunud, kui esialgu tundus. Just seetõttu on otsustatud kasutada sisepõlemismootorit, mitte keerukamat hübriid- või elektrimootorit.

Autosse hakkab sisse mahtuma kaks inimest ning seest ei tasu erilist mugavust ja disaini otsida kuna põhirõhk on sellel, et autoga saaks sõita ringrajal ehk seestpoolt hakkab ta olema robustne.

1-1 suuruses makett Amperi superautost.Foto: Amper/Tõnis Vanaselja

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.