Eestisse tuuakse piiranguteta vanu veokeid

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni president Einar Vallbaum märkis kohtumisel, et kuna Eesti võtab kõik vanad masinad piiranguteta vastu, siis oleme juba praegu muutumas Lääne-Euroopa rakseveokite romulaks.

“Tänane tegelik seis on ka see, et näiteks Poola transpordiettevõtted sõidavad Eesti poole vanade masinate ning läänesuunas moodsate ja nö puhtamate veokitega,” selgitas Vallbaum, et probleem pole mitte ainult Eesti sisevedude, vaid ka välismaiste raskeveokitega, mis siia või siit kaudu kaupa veavad.

Lähima 50 aasta jooksul üleminekut elektrile ei tule

Autoettevõtete Liidu direktor Villem Tori ütles kliimaneutraalse transpordi võimalikkust kommenteerides, et veotransport toimub täna Eestis diislikütusega ning reaalset üleminekut elektrile lähima 50 aasta jooksul tema ei näe.

“Elektritranspordile üleminekuks peab olema vaheetapp ja selleks on gaasiline kütus,” lisas ta.

Töötoas arutati, et eestlased on siiski jätkuvalt väga diisliusku ning hoolimata sellest, et keskkonnasääst on gaasiga suur, aktsiisivahe on gaasil ja diislil väga suur, siis sõiduautode ostuhinnas suurt vahet pole ja ka raskeveokite puhul tasuks gaasisõidukile üleminek ära juba paari aastaga, siis liikumine gaasikütuste suunas on Eestis teiste riikidega võrreldes täna veel aeglane.

Vaja on meetmete paketti

Alan Vahti sõnul nõustusid töötoas osalenud eksperdid, et gaasisõidukitele ülemineku suurendamiseks ei piisa Eestis vaid ühest riigipoolsest meetmest, vaid tugevaks tõukeks on vaja välja töötada meetmete pakett, mis võib sisaldada nii teemaksusoodustusi, gaasisõidukite ostutoetusi ning piiranguid madalama saastenormiga sõidukitele. Lisaks saab avalikule sektorile palju teavitustööd ära teha ka erasektor.

Alexela poolt kokku kutsutud ministeeriumide spetsialiste, veo- ja kütuseettevõtjate esindajaid ja automüüjaid koondavates töötubades arutatakse sel nädalal, kuidas edendada rohekütuste kasutamist Eestis, arvestades, et transport on Euroopa suurim kliimaprobleem.