Elektriautode propageerija: kortermajade juurde on vaja rohkem laadimiskohti, omavalitsused peavad appi tulema

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Elektriautode laadijad Oslo elamurajoonis. Foto: Tanel Meos

Elektriautodele laadijaid müüva Elektritransport OÜ juhatuse liige Raul Potisepp ütleb, et elektrisõidukite ostjate jaoks on suurim kitsaskoht sellele igaöise laadimiskoha leidmine kodu lähedal. Tiheasustusega linnaosades edeneks elektriautode omaksvõtt juhul, kui kohalikud omavalitsused toetaks korteriühistuid laadimiskohti looma.

“Laadimiskohtade loomine korrusmajade juurde võiks käia sarnase korra järgi nagu prügiveoeeskirjades. Näiteks iga 10 korteri kohta tuleks võimaldada üks parkimiskoht ka elektriautole,” rääkis Potisepp intervjuus Geeniusele. Tema ettevõte alustas elektriautode väljarentimisega ja viimasel ajal on laiendanud tegevust laadijate maaletoomise ja müügini.

Kiirlaadijad on ainult pool rehkendust

Kuigi kogu Eesti on juba kaetud ELMO kiirlaadijatega, ei toeta need paljude uuemate müügil olevate elektriautode kiirlaadimisstandardit. Pealegi on kiirlaadimine vaid pool rehkendust elektritransporti soosiva taristu loomisel, ütleb Potisepp.

“Kiirlaadijaid on vaja trassidel ja linnade sees peamiselt teenindaval transpordil. Seda on näha Tallinnas, kus kiirlaadijaid kasutavad näiteks elektritaksod,” selgitas Potisepp. Tavalisele autoomanikule piisaks lihtsamatest ja soodsamatest “aeglastest” laadijatest, millega näiteks öösel kodu juures seisva või päeval kontori hoone lähedal auto aku täis laadida.

Korteriühistu liikmed kartsid, et see põletab ju maja maha

Eramaja omanikel pole see keeruline ja lihtsam on ka kortermajadega, kus elanikud saavad omale parkimiskoha osta.

“Mina pöördusin oma korteriühistu poole sooviga panna oma kuludega oma renditud parkimiskohale laadija. [Korteriühistu] koosolekul tulid muidugi sellised väited, et see ju põletab maja maha. Kui laadija paigaldab elektrik, siis on sisuliselt tegu samasuguse seadmega nagu kodune pliit, mingit ohtu pole. Probleemi saaks ilmselt lahendada ukselt-uksele selgitustööd tehes ja ühistu liikmete hirme ja väärarusaami ümber lükates, aga see ei ole mõistlik lahendus,” rääkis ta.

Potisepp ei usu, et vaid temasuguste entusiastide ja rohujuure tasandil selgitustööga elektriautode laadimiskohtade valik oluliselt laieneks, mistõttu kutsubki ta üles kohalikke omavalitsusi omalt poolt plaani toetama.

Laadijate vastu võib huvi olla kaubanduskeskustel

Potiseppa ettevõte Elektritransport OÜ peab läbirääkimisi kaubanduskeskustega ja ettevõtetega, kellel võiks olla motivatsiooni elektrisõidukite juhtidele pakkuda laadimisteenust. Tegu oleks aeglast laadimist pakkuvate seadmetega, mis maksavad kordades vähem kui kiirlaadijad, samuti toimiks see kaubanduskeskuse jaoks präänikuna, millega autojuhti kauem keskuses hoida.

Mõni tööandja on juba oma asutuse parkimisplatsile laadijad paigaldanud, millega elektrisõidukeid tööpäeva jooksul laadida saab. Need on näiteks Tallinnas Tehnopoli ja Skype’i parklates.

Ent laiemalt pole Eestis avalikes parklates elektrisõidukitele laadimisvõimaluse pakkumine levinud, erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest.


Asda supermarket Londonis, kus iga nelja parkimiskoha keskel on üks laadimispunkt. Nii saab elektriautot laadida igal parkimiskohal.

Auto seisab 95% päevast

“Meie müüme Eestis laadijaid võimsusega 3–22 kilovatti, millega on võimalik laadida kõiki turul olevaid elektriautosid,” rääkis Potisepp. Valikus on nii Type 1 kui Type 2 otsaga laadijad. “Praegu on peamine arutluskoht, kas laadijaga tuleb kaasa panna ka kaabel või ei. Nissan Leafi omanikel on üldjuhul laadimiskaabel kodus, neil oleks kaablit vaja. Type 2 autode (Volkswagen, BMW, Hyundai ja teised – toim) omanikud kannavad aga Eestis üldjuhul kaablit kaasas, sest nad saavad hädavajaduse korral selle Elmo kiirlaadija vahelduvoolu pistikusse panna,” arutles Potisepp.

Laadijate hinnad algavad 500 euro juurest, mille puhul on tegu nii-öelda rumalate laadijatega. 1500 euro juurest algavad “targad” laadijad on ühendatud internetti ning neisse saab integreerida maksesüsteemi.

“Keskmine auto seisab 95% päevast. Kui selle seismise ajal teda laadida saaks, kaoks üks põhilisi puudusi, mida elektriautot ostes kardetakse,” usub Potisepp.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.