Koos või jupikaupa?

Aprilli alguses saatis majandus- ja taristuminister Taavi Aas kooskõlastustele elektrituruseaduse muudatuse eelnõu, mille osas on täna oma tagasiside ministrile edastanud Elektrilevi, Luku-Expert, Eleport ning Eesti õliühing.

Elektrilevi soovis, et eelnõusse lisataks laadimispunktide kõrval laadimistaristu mõiste ning selle sisse arvestataks ka kogu IT-süsteem, mis on taristu opereerimiseks vajalik. Lisaks tahab ettevõte näha, et seadus peaks võimaldama Enefit Volti terviklikku võõrandamist. Lihtsamalt öelduna soovib Elektrilevi, et nad saaksid Enefit Volti panna enampakkumisele kõigi laadijate, veebilehe, äpi ja kõige muu kaasnevaga.

Teised turuosalised on sellele soovile vastu leides, et see pärsiks turu tasakaalustatud arengut. Teised turuosalised soovivad just jupitamist ning näevad üheselt, et eelnõus peaks olema klausel, mis annaks kinnituse omanikule, kelle maal asub Enefit Volti laadija, enampakkumisel eelisostuõiguse.

Konkurendid tahavad piirata taristu müüki Eesti Energiale

Kuigi Eleporti ja õliühingu sõnastus on erinev on nende kindel soov seegi, et eelnõu seaks konkreetse piirangu sellele, et Elektrilevi ei saaks taristut enampakkumisel müüa emafirmale Eesti Energiale või ühelegi teisele samasse kontserni kuuluvale ettevõttele. Konkurentsiamet leiab, et selline soov võib minna seadusandlusega vastuollu.

“Direktiivi sõnastusest tulenevalt puudutab nimetatud kohustus siiski vaid jaotusvõrguettevõtjaid, seega seadusandlusesse rangema nõude kirjutamine võib minna vastuollu Euroopa Liidu seadusandlusega. Siiski kuna tegemist on Elektrilevi OÜ puhul 100% riigiettevõttega, siis saab riik anda ettevõttele suuniseid, sealhulgas ka mis puudutab laadimisvõrgustiku edasist omandiõigust,” ütles konkurentsiameti regulatsiooniteenistuse juhataja Marilin Tilkson.

Enampakkumise hind peab katma taristusse tehtud investeeringud

Elektrilevi juhatuse liige Priit Treial ütles Geeniusele, et laadimistaristu mõiste sissetoomisega soovisid nad tähelepanu juhtida lahendusele, mis tagaks pikas perspektiivis elektriautode laadimisvõrgustiku arengu.

Treial kinnitas, et Elektrilevi täidab ELi direktiivist ja siseriiklikust seadusandlusest tulenevaid nõudeid ehk kui direktiiv võetakse Eestis üle selliselt, et nad on kohustatud taristu võõrandama nad seda ka teevad. Taristu võõrandamise puhul on tema sõnul otstarbekas see müüa kogumina, tervikliku taristuna, mitte üksikute laadimispunktide kaupa.

“Endisest ELMO-nimelises taristus võib leida nii selliseid laadimispunkte, mille vastu on tuntav huvi kui ka selliseid, mida keegi ei soovi hallata, mis asuvad näiteks väljaspool tõmbekeskusi. Samas vajab olemasolev taristu ühtset juhtimise ja haldamise IT-süsteemi, mida ei ole otstarbekas tükeldada. Samuti on tervikhuvides näiteks praeguse taristu puhul nõuded, et laadimispunkt peab olema iga 60 kilomeetri tagant ning need punktid peavad olema kindlasti ka avalikuks kasutamiseks,” ütles Treial.

Elektriautode taristusse on Elektrilevi sellesse sel aastal Treiali sõnul investeerinud 82 000 eurot. Taristu eest tasus Elektrilevi riigile 350 000 eurot. Vastavalt MKMiga sõlmitud taristu müügilepingule ei tohi MKMi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailani Elektrilevi taristut esimese viie aasta jooksul müüa, seda tehes terendab neid trahv, mille suurus on 10% tehingu summast.

Sama ministeeriumi energeetika osakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks tõi välja sellega, et enampakkumise tingimused kooskõlastab konkurentsiamet. Tema sõnul peab hind võimaldama katta taristusse tehtud investeeringud.

Elektrituruseaduse avalik arutelu toimub järgmisel nädalal, mille järel saab ministeerium öelda, kas direktiiv võetakse üle nõutud ulatuses või lisatakse nõuetele omapoolsed klauslid. Lõplik selgus peaks saabuma hiljemalt jaanipäevaks.