Uudis

Energeetikaekspert: põlevkivisse investeerimine on nagu ammu surnud inimese elustamiskatse

Foto: Shutterstock

Arvamusloo autor on Kaarel Lott, kes tegutseb Solaride päikeseauto turunduse ja suhtekorraldusega.

Eestil on senini olnud puhta õhuga digiriigi kuvand, kuid viimaste aastate statistika näitab meie vääramatut mahajäämust energeetikavaldkonnas, mis hakkab lähiajal tugevalt mõjutama ka majandust. Täna on äärmine aeg alustada innovatsiooni ja taastuvenergiasse laiapõhjaliselt investeerimisega, sest muidu jääb Eesti nii arengus kui majanduses teistest riikidest maha.

2020. aastal oli Taastuvenergia aastaraamatu järgi elektri lõpptarbimises taastuvenergia osakaal 32%, mis asetas meid Euroopas seitsmendale kohale. Samal ajal oleme transpordisektoris Euroopa Liidus seatud eesmärkidest veel maas. Kuigi iga-aastaselt tehakse väikseid edusamme ning oleme juba tugevdanud taastuvenergia-põhist elektritootmist, siis sellest veel ei piisa eduks, mis tagaks meile helge tuleviku ja säilitaks meie puhast õhku.

Mis on tulusus pikas perspektiivis?

Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juhataja Andres Meesaku sõnul ei ole mõistlik energeetikas investeerida vanadesse lahendustesse. “Põlevkivisse investeerimist on võrreldud kunstliku hingamisega inimesele, kes uppus juba kuid tagasi,” sõnas ta. Meesaku hinnangul on taastuvenergiasektor ainus energeetikavaldkond, kuhu tasub investeerida, sest see on pikaajaliselt tulus.

Stockholmi Keskkonnainstituudi vanemeksperdi Helen Poltimäe arvates tasub majanduskriisis investeerida moodsatesse lahendustesse, mis muudavad maailma ning millel on ka rahvusvahelist turgu. “Praegune kriis on tõehetk Eesti majandusele – kas me oleme nutikate ja moodsate lahenduste väljamõtlejad ka rahvusvahelises plaanis või jääme riigina enda energeetikasektorit pidevalt kunstlikult elus hoidma, seejuures mõtlemata nii finants- kui keskkonnaressursside tulususele pikas perspektiivis,” nentis ta.

Seejuures on Eesti Õliliidu tegevjuht Mart Raamat öelnud, et kui Euroopa Liit jätkab kurssi kliimamuutuste vastu võitlemisel, siis sektor, kus hakkab lähikümnendil ilmselt kõige rohkem toimuma, on transport.

Eesti esimene päikeseenergia jõul sõitev auto

Eesti kasutab ka transpordisektoris niivõrd vähe taastuvenergiat, et Eurostati viimaste andmete järgi oleme Euroopas selle poolest lausa eelviimasel kohal. Kehvast olukorrast ajendatuna alustasid Tartu Ülikooli tudengid projekti Solaride, mis keskendub just transpordisektori probleemide lahendamisele, ehitades Eesti esimest täielikult päikese jõul sõitvat autot.

“Eestis on olemas kompetents, et transpordisektoris uusi taastuvenergialahendusi luua, mistõttu on vaja sinna kiiresti ka ressursse suunata,” sõnas Solaride’i insener ja Tartu Ülikooli professor Alvo Aabloo.

Ta lisas, et peagi tööturule siirduvad noored loovad täna uusi lahendusi, mis saavad uutel aastakümnetel määravaks. “Päikeseautot ehitades ei rakenda me vaid senist kompetentsi, vaid loome innovatsiooni transpordi- ja energeetikasektori tarvis.

Fossiilsed kütused on peagi minevik. Täna tuleb töötada nende lahenduste nimel, mis annaksid Eestile konkurentsivõime,” rõhutas Aabloo.

Auto valmib 2021. aasta suveks

Meesaku sõnul on Eestis ka suur osa transpordis vajalikust energiast võimalik saada siseriiklikest allikatest, kui viia transport üle elektrile või vesinikule. Ent Poltimäe hinnangul on riik senini andnud taastuvenergia osas segaseid signaale ning see võib investoreid heidutada ning arengut aeglustada. Kuni riik ei suuda taastuvenergia-alaseid lahendusi eest vedada, saab päikeseautot ehitava Aabloo sõnul suurem rõhk olema omaalgatuslikel ettevõtmisel. “Kui aga soovime teha Eesti energeetikavallas tiigrihüpet, on vajalik koostöö riigi ja erasektori vahel,” lisab Aabloo.

Eesti esimene päikeseenergial sõitev auto valmib hiljemalt 2021. aasta suveks, et juba sama aasta sügisel võtta mõõtu teiste riikide tiimidega Austraalias, kus World Solar Challenge’i raames läbitakse päikeseenergia jõul 3000 kilomeetrit. “Solaride on näide sellest, kuidas teadus-arendustegevus loob praktiliselt vajalikke lahendusi: lahendame energeetika ja inseneeria väljakutseid, panustades seeläbi nii Eesti ekspordivõimekuse kasvu kui ka majanduslikku konkurentsivõimesse,” sõnas Aabloo.

Ta rõhutas, et see aeg, mil sõidukid sõidavad vaid taastuvenergiapõhistel lahendustel, ei ole kaugel – kes esimesena sellesse panustab, on pikas perspektiivis võitja ning lõpuks võidavad kõik, sealhulgas Eesti, kes on täna veel mahajääja seisus.

Üleskutse

Aita meil Autotundi teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan saadet Kuulan Autotundi

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.