Ford Fiesta on nüüd vähem pehmo ja ka ST versioon on äkilisem

Praeguse Fiesta välimust pidasid paljud natuke liiga pehmoks ning seetõttu püüdsimegi värskenduskuuriga anda juurde iseloomu ja teravust, on öelnud Fordi Euroopa osakonna peadisainer Murat Güler.

Kujustaja pidas peamiselt silmas natuke longu vajunud nospli sarnast esiosa ning see tõmmatigi nüüd uljamaks-kõrgemaks.

Kereplekikumerusist olulisemad muudatused tehti aga Fiesta elektroonilises osas. 31,2-sentimeetrise diagonaaliga näidikuekraani kuva muutub vastavalt valitud sõidurežiimile ja ka juht ise saab meelepärasemat teavet esile tõsta. 20 cm keskekraanile manatavais toimingumenüüdes saab seigelda sõrmepuutega ning navi, raadiot ja telefoni ohjata häälkäsklustega.

Keskkuvar näitab ka lisavarustusena pakutava tagurduskaamera 180-kraadise vaatega pilti, rääkimata Apple CarPlay ja Android Auto vahendatud telefoniekraanipeegeldusest

Juhiabiseadmete valik täienes „telliskivi“ alt läbi sõitmise eest hoiatava seadeldisega, mis jälgib liikluskorraldust, juhindudes nii tuuleklaasikaameraga nähtust kui ka navikaardile salvestatud andmeist. Fordi selgitusest jääb mulje, et peamiselt peaks too abimees siiski avastama vaid katse kiirteele sõita valest rambist. Aga ühesuunaline tänav?

Kõigil versioonidel on nüüdsest täisleedesilaternad. Lisatasu eest asenduvad need sõidu- ja liiklusoludega automaatselt kohaneva valgusvihuga nn maatriksleedidega, mis võimaldavad kaugtule jätta osaliselt põlema ka vastusõitjaga kohtudes, kustutades vaid need valguskiired, mis paistavad vastusõitjale silma. Ekstra peab maksma ka dioodidega tagalaternate eest.

Hübriidid ja sportlik ST

Varasemast adaptiivsem on ka kiirushoidik, osates peale pikivahe automaatse hoidmise autot linnaliikluses roomates ka juhi sekkumiseta peatada ja seejärel taas liikvele panna. Tõsi, seda vaid topeltsiduriga 7-käigulise automaatkäigukastiga autol.

Fiesta raudvarast lähemalt rääkides ongi jõuülekandeks valida kas too automaatne või 6-käiguline käsikast. Tavaversioonide mootoriks on alati 1-liitrine turbo-R-3, mille kaks võimsamat varianti on nn poolhübriidid. Neil annab erinevalt 100 hj baasversiooni omast mootorile lisavunki 48-voldine rihmajamiga startermootorgeneraator, mis talletab pidurdamisel elektrit õhkjahutusega liitiumioonakusse, võtab selle kiirendamisel taas kasutusse ning linnaliikluses lisaks ka käivitab automaatselt seisatud mootori (mootor toppab teatud tingimustes juba 25 km/h veeredes, ootamata auto peatumist).

Liitrise mootori hübriidsed erimid arendavad 125 ja 155 hj ning kütusesääst olevat esimesel juhul võrreldes sama võimsa tavalise mootoriga 5–10%. Automaatkasti saab lisatasu eest vaid 125 hj mootorile, kuid auto kõrgema hinna kõrval peab arvestama ka kasvava kütusekuluga (5,2 l / 100 km käsikasti 4,9 liitri (WLTP) asemel).

Kui kütusekulust tähtsam on kiirus, siis on häid uudiseid sportversioonil ST. Mootor on endiselt 1,5-liitrine turbo-R-3 ja võimsust 200 hj, kuid suurim pöördemoment kasvas 290 asemel 320 Nm-ni (vahemikus 1600–4000 p/min). 0–100 km/h käib 6,5 sekundiga ning kiirust koguneb parimal juhul 230 km/h.

Esiistmed vahetusid sportlikumate vastu, lisavarustusena saab Quaife piiratud libisemisega diferentsiaali ning tavamudelite Eco asemel on sõidurežiimide seas Track, mis lülitab välja kaapeväldiku ning leevendab ESP seade võimaldama suurtki külglibisemist.

See lugu ilmus ajakirjas Autoleht nr 37, september2021

Kõik selle ajakirja lood
Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.