“BMW-dega on juba sõidetud küll, niisiis sai otsustatud, et sel hooajal asume võistlustulle Toyotaga,” selgitab Tults. Tegu on Toyota Supraga, mis on Eesti driftimaastikul haruldane nähtus. Tõsi küll, Supraid oleme võistlustules varemgi näinud, ent selle isendi puhul on nähtud erakordselt palju vaeva. Nahatatud armatuur ja viimsete detailideni lihvitud sõitjateruum on Eesti driftiüritustel võrdlemisi erakordne.

Kogu kompotist on puudu ainult kõige tähtsam osa — mootor. See lendas nädal tagasi dünos laiali ning peale esitlust naaseb auto garaaži, kus jätkub töö auto ettevalmistamiseks hooajaks.

Üks auto, kaks juhti

Hooaeg tuleb tihe, sest Supraga asub karikaid püüdma suisa kaks meest. Lisaks tugevale karikalootusele Tultsile hakkab Supraga sõitma ka Jako Pino, kes on suures jaos auto ehitamise taga. Mehed jagavad autot Eesti ja välismaa ürituste vahel: Tults sõidab sellega peamiselt Eestist väljas toimuvatel võistlustel ja Pino kanda jäävad kodumaal toimuvad võistlused.

Selles, et Suprad meie driftiskeenel harv nähtus on, saab peamiselt süüdistada seda, et BMW-ga on lihtsalt nii palju odavam sõita.

Naljaga uurin, et palju ühel hooajal driftiautodel tulesid vahetada tuleb — Tults muigab selle peale ja tõdeb, et juppide leidmisega on Supra puhul tõesti raskem lugu kui BMW-ga. Peeglid tulid praegusele autole näiteks sootuks Venemaalt ja needki polnud odavad. Jääb üle loota, et Tults, Pino ja nende tandemikaaslased kohtlevad Toyotat hellalt.

Peamine küsimus on muidugi, kas suur tiib tuleb või mitte. Tults lubab moka otsast, et kui hästi läheb, võivad fännid isegi mõnel võistlusel suure tiivaga Suprat näha — see oleneb suuresti sellest, kas plastist kere tiiba kannatab või tuleb leppida katusele kinnitatud spoileriga.

Nüüd jääb üksnes üle hooaja stardipauku oodata, mis sõltub suuresti piirangutest ja üldisest olukorrast. Esimest võistlust Eestis on oodata 4.-5. juunil Kehalas.