Uudis

Gregor Sibold: “sidurdab, pidurdab” ehk miks kasutatud auto ostmine on kõige muserdavam tegevus maailmas

Ma olen nüüdseks ostnud viimase paari aasta jooksul neli kasutatud autot. Selle aja jooksul ei ole selles sektoris aga mitte midagi paremaks muutunud. Samuti pole uuendust saanud inimese psühholoogia ning ikka ja jälle leian end sellest samast august.

Kõik algab roosiliselt. Lahti tuleb klikata Auto24, lüüa sisse üldised parameetrid, mille järgi autot otsida ning saabki hakata vaatama. Mida päev edasi, seda hullemaks aga asjad lähevad.

Algselt pragmaatilistel põhjustel välja vaadatud ja järjehoidjaribale salvestatud autod hakkavad kaduma, hinnalagi hakkab kergelt tõusma, sest noh, mis see 100-200 eurot juures veel siis ole kui saab nii palju parema auto ning lõpuks ongi käes hetk, kui praktilise linnaauto Fiat 500 asemel on huviorbiiti sattunud Mercedes SLK.

Järgmine samm sellest edasi on liikumine Facebooki müügigruppidesse, sest äkki seal on midagi ägedamat. Ja siis hakkab kõik allamäge minema.

Sidurdab ja pidurdab. Vist

Mingil põhjuselt langeb hüppeliselt inimeste kirjutamisoskus, kui nad hakkavad müüma autot. “Sidurdab,pdurdab,vigu pole,tillinäppijad hoidke eemale” on veel viisakas müügikuulutus. Teinekord on infoks lihtsalt “ok” või sootuks midagi. Mõtle sa siis välja, mida see auto endast kujutab.

Pole just keeruline kirjutada mõni lause lisainfot, lisaks usaldusväärsuse tõstmisele säästab see ju ka müüja aega, kuna pole tarvis tegeleda inimestega, kes tahavad teada, mis kütust auto joob. Aga ei, iga teine müügikuulutus on “Sidurdab, pidurdab”. See on küll väga tore, kuid ka asi, mida võiks eeldada.

Kui enam-vähem sobiv kuulutus leitud ja pingeline telefonikõne üle elatud, saabki minna uut imemasinat vaatama. Senised kogemused näitavad, et autonäitajaid on suurusjärgus kolme tüüpi, kellest üks hullem kui teine.

Kolm arhetüüpi

Neist esimene on “ärikas”. Ilmselt müüb ta autosid kõrvaltööna. Ta viskab sulle võtmed kätte, laseb ringi teha ja eeldab, et ostad auto ära. Kui tahad midagi rohkemat uurida, siis tal kohe järgmine vaataja tulemas. Langeta otsus nüüd ja kohe.

Siis on “võhik”, kes teab autost veel vähem kui ostja. Küsimustele ta vastata ei oska, proovisõitu ka väga lubada ei taha, kuna noh, kes teab, mis sa ära teed ja kuhu puusse põrutad. Ülevaatuspunkti sõitmine on ka ohtlik, kuna raudselt oled seal kinni maksnud ja petad teda kuidagi. Osta tunde pealt.

Viimaks on ka mõned normaalsed inimesed. Pealtnäha. Kõik tundub küll korralik, autot saab mõnuga uurida ja puurida ning ka küsimustele saab vastuse. Pärast ostuotsuse langetamist on aga 50-50 võimalus, et tegelikult oli tegu kamoflaažis ärikaga, kes suutis kõik ilusaks valetada ning järgmise kurvi taga kukuvad autol rattad alt. Samas, väikse võimalus on saada ka korralik auto, siiani see kogemus veel puudub.

Samas, viimane auto liitus perekonnaga alles mõne päeva eest. Veel pole rattad ära jooksnud. Vaatame, mis nädala pärast juhtub.

Märksõnad: , , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.