Tehnoloogia areng ja ärimudelid energeetikas on praegu kõik muutumises. Digitaliseerimine, taastuvenergia, energia salvestamine – tihtipeale polegi enam ühe kindla valdkonnaga, vaid mitme sümbioosiga. Huvilised, kes pakkusid ideid, oligi alates elektriinseneridest kuni disaineriteni. Nii saame erinevate valdkonnad kokku tuua ja klientidele paremaid teenuseid tuua.

Eesti Energia on Eesti inimese jaoks ikkagi see, kes talle elektrit müüb, aga ka CO2 õhku paiskab. Mis moodi siis teie arvates Eesti Energia muutub?

Liigume väga suurte sammudega puhtama energeetika poole. Eesmärk on 2022. aastaks 40% toota taastuvatest allikatest. See on juba väga suur transformatsioon. Samas kogu Eesti eesmärk on see, et 2030 aastaks toodame 50% taastuvatest allikatest. Oleme kenasti graafikus.

See on väga suur transformatsioon. Põlevkivi peaks jääma edaspidi ikkagi õli tootmiseks.

Praeguse konkursi võiduidee oli see, et inimesel tekiks Elektrilevi juurde üks keskne koht, kus energiateenustega suhelda. Miks see parim oli?

See oli väga lihtne ja loogiline ning tekkis küsimus, miks seda juba tehtud ei ole. Meiega tahavad liituda juba ka elektritootjad, täna on neid Eestis 1400. Me ise ennustame, et 2022. aastaks võib see arv olla üle 7000. Mikrotootjate standardsed protsesse saab automatiseerida.

Mõnikord tekib perel mõte, et mis oleks, kui paneks päikesepaneelid oma maja katusele? Kui siis tahaks saada teada, kas see üldse on võimalik, siis antaks neile automaatselt vastus ära. Praegu on see käsitöö: taotluse saatmine, menetlemine, vastamine. Aga nii võiks lihtsamatel puhkudel, mida on üsna palju neist liitumistest, automaatseks.

Veel tõsteti esile ideed Multi Charge, millega saaks kortermajade juures korraga väga paljusid elektriautosid laadida. Oslos oleks see ilmselt kohe väga vajalik, kas Eestis siis ka?

Ma arvan, et see tuleb meil teemaks palju varem, kui võime arvata. Kõik põhilised autotootjad investeerivad elektriautode arendamisse. Elektriautosid tuleb välja alates pereautodest kuni sportautodeni ja maasturiteni. Probleemiks võib see [elektrivõrgule] saada varem kui arvame.

Inimesed liiguvad samas taktis. Hommikul lähevad kõik tööle, õhtul koju. Kui nad umbes samal ajal koju jõuvad, siis lükkavad saba seina ja tahaksid laadida. Aga ühes piirkonnas on piiratud võimsus. Võimsuse jagamise võiks nende eest ära teha see Multi Charge, mis jagaks laadimisvõimsust nii, et kõik saaksid hommikuks autod laetud ja võrgus ei tekiks ülekoormust.

Nõks on see küll ajast ees, võrk ei ole veel elektriautodest üle koormatud, aga see võib juhtuda väga kiiresti.

Kolmanda koha idee oli Roheline Arvesti, millega inimene saaks valida taastuvenergia tarbimist. Miks see hea on?

Taastuvenergia suurem kasutuselevõtt, mis on meie ühiskondlik kokkulepe, seisab selle taga, et seda saab toota siis, kui on tuult ja päikest. Kui ei ole kumbagi, siis tuleb ka lambid põlemas hoida. See on väljakutse elektrisüsteemi operaatorile ja ka elektriturule.

Aga ka tarbijad saavad selle jaoks midagi ära teha. Kodumasinad on juba nutikamad ja neid saab panna elektrit tarbima kasvõi öiseks ajaks.

Kui motivatsioon peaks olema, et nihutame tarbimist sinna, kus on rohkem taastuva energia pakkumist.

Tarbimise juhtimine on võibolla liiga tehnokraatlik väljend ja ei kõneta, siis see on puhtamale energeetikale kaasa aitamine.

Rohmakas võrdlus sellega, et poes saame valida tavalise juurvilja ja kallima öko-juurvilja? Et oleks nii lihtne valik ka energiaturul?

See on asjakohane võrdlus, aga kui öko-tooted on tavaliselt kui tavatooted, siis taastuvenergiat valides võid odavamat ka saada.