Probleem on hoopis mujal
Sest, teiseks, liikluspolitsei peaks minu arust tegelema pigem sellega, et õnnetusi ära hoida, ja tõkiskingade või tulekustuti mitteolemasolu põhjustab statistika järgi kindlasti palju, palju vähem õnnetusi kui purjus peaga kihutamine. Seega nad pigem kontrollivad joobes juhtimist ja jumala õige.
Nüüd, kolmandaks, mul ei ole statistikat, aga ekrelikult oma nii-öelda tervet talupojamõistust appi võttes — kui palju õnnetusi juhtub ratturitega seetõttu, et neil ei ole parasjagu töötavat signaalkella, ja kui palju seetõttu, et rattateid ei ole või kui on, siis neil liiklevad muuhulgas ka jalakäijad ja pargivad autod, ootamatult tekib teele auk või äärekivi, et nende märgistus ja valgustus on puudulik ja nii edasi ja nii edasi. Kuni kuulsate tomatiteni välja. Ma miskipärast arvan, et statistika on siin minuga pigem nõus.
Just seetõttu mõjuvadki politsei sellised haarangud ja just Telliskivis kui Tallinna ühes rattaliikluse oaasis kuidagi passiivagressiivsena. Jah, neil on seadusetähe järgi õigus seal seista ja küsida, et ma oma rattakella neile kõlistaks, aga ometi on sellel kõigel küljes mingi veider kottimise maik, isegi kui politseiametnikud on ise väga viisakad ja toredad.
Oleks nad siis vähemalt ise jalgrattaga
Asjale ei aita kaasa ka see, et mina pole veel näinud politseinikke selliseid operatsioone ratta seljas tegemas, pigem on nad oma suure Škoda kuhugi lähedusse parkinud ja seisavad lihtalt kõnni-ratta-kergliiklusteel ees. See kõik ei jäta neist muljet kui ratturite sõbrast, vaid kui mingist veidrast jõudemonstratsioonist.
Halloo, politsei, olla rattur Tallinnas on omamoodi kodanikujulguse akt ja teie kõnniteele pargitud Škoda on, nagu inglise keeles öeldakse, lihtsalt täiega tone-deaf.
