Joobes sõidukijuhtimise kuritegudest 2429 juhul olid juhid alkoholijoobes, 263 juhul aga narkojoobes.
Kui politsei liiklusjärelevalve maht vähenes aastaga 12 protsenti, siis joobekontrollide koguarv suurenes 17 protsenti. Aasta jooksul tehtud reididel, kus kõik peatatud juhid pidid alkomeetrisse puhuma, suurenes kontrollitud juhtide arv 27 protsenti. Kontrollitud juhtide arvu suurenemisest hoolimata pole joobes tabatud juhtide arv kasvanud.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõuniku Krister Tüllineni sõnul märkavad teised liiklejad kriminaalses joobes juhte paremini kui niiöelda kergemaid rikkujaid. „Seetõttu sõltub raskete rikkujate tabamine politseioperatsioonide mahust vähem kui kergemate liiklusrikkujate tabamine – neist annavad inimesed politseile teada,“ ütles Krister Tüllinen.
Transpordiameti andmetel toimus möödunud aastal 1699 inimkannatanuga liiklusõnnetust, seda on kaheksa protsenti enam kui varasemal aastal. Nendest õnnetustest 134 olid joobes mootorsõidukijuhi osalusel, mida on 19 protsenti enam kui aasta varem.
Liiklusõnnetustes hukkus mullu 50 inimest ehk viis inimest vähem kui aasta varem. Liiklusõnnetustes sai vigastada 1919 inimest, neist 166 said viga joobes juhi osalusel.
Esimest korda joobes juhtimiselt tabatud rikkujatest jäävad ligi pooled juhid kohtulikult karistamata ning nende suhtes lõpetatakse menetlus otstarbekusest – seda juhul, kui nad on nõus karistuse asemel täitma kohustusi, mis aitavad uut joobes juhtimist ennetada.
„Üks selline kohustus on igapäevase alkoholi tarbimise vähendamine ja madalal tasemel hoidmine, mida kontrollitakse vereproovist alkoholi biomarkerite analüüsi abil. Lisaks tuleb enamikul süüdlastest läbida liiklusohutusprogramm ja käia alkoholitarvitamise häire hindamisel.