Uudis

Intervjuu: politseijuht räägib, mis mõju uued mobiilsed kiiruskaamerad tegelikult avaldama hakkavad

Põhja prefekt Kristian Jaani Foto: Mihkel Maripuu, Postimees / Scanpix Baltics

“Autotunni” saates käis külas Põhja prefektuuri prefekt Kristian Jaani, kellega rääkisime 2018. traagilisest liiklusaastast ning sellest, mis ootab meid ees sel aastal.

Jaani sõnul on liiklusohutuses juba pikalt toimunud paigalseis. Suur edasiminek oli 2007. aastal, aga viimastel aastatel on olnud nii vigastatute kui hukkunute arv stabiilne, viimased pigem üle 60 inimese. 2017. aasta 48 hukkunut on kahjuks anomaalia, mida selgitada on raske.

“Kui me teaks, mida me teisiti tegime, siis teeks uuesti,” ütles Jaani. Tema sõnul ei olnud ei järelvalves ega üldistes liiklustingimustes mingit olulist muudatust, mida saaks õnnetuste vähenemisega siduda.

Seda näitab ka see, et hukkunuid oli vähem, aga vigastatute arv oli sarnane eelmistele aastatele.

Mis olid 2018. aasta õnnetuste peamised põhjused?

Prefekt selgitas, et Tallinn annab kolmandiku ja koos Harjumaaga poole kõigist õnnetustest. Seetõttu on suur osakaal jalakäijatega seotud õnnetustel, sest palju on tiheasustust.

Teiseks ühesõiduki õnnetused ja siis juba kahe või rohkema auto kokkupõrked.

Suur kriis hakkas eelmisel aastal suve alguses. Suvekuud koos septembriga tõid üle 30 hukkunu. Kui autoõnnetuste puhul ilm ei tarvitse faktor olla, siis ilus suvi toob välja kaherattalised (jalgrattad, rollerid, mootorrattad) ja nendega õnnetusi oli palju.

Muidugi annab ka pikk kuum ilm tooni autojuhtide käitumises.

Kas kiirus on tõesti nii suur probleem, nagu rõhutatakse?

Kristian Jaani sõnul on 95% juhtidest väga viisakad ja kiitust väärt. Järgi jääb väike hulk roolikeerajaid, kelle jaoks liikluseeskiri midagi ei tähenda. Eelmine aasta jäi ligi 50 000 juhti politseile kiiruseületamisega vahele.

Küsimusele, et kui palju õnnetusi juhtus mitte vähese, vaid väga suure kiiruseületamise tõttu, on raske vastata. Enesetapjalik käitumine käib tavaliselt mitme komponendi koostöös – alkoholijoove, suur kiirus ja kinnitamata turvavööd.

Samuti on Jaani sõnul küll veidike küüniline või karm väide, aga kas eeltoodud asjaoludel juhtunud avariid saab üldse õnnetuseks nimetada?

Turvavarustus puudulik ka teistel

40% hukkunutega õnnetustest on sellised, kus ei kasutatud turvavarustust. Siia on sisse arvatud ka helkuriteta jalakäijad ja kiivrita kaherattaliste juhid.

Rohkema tehnoloogia kasutuselevõtt järelevalves on Jaani sõnul ainuke tee ja väga teretulnud, sest inimjärelevalve hulk enam tõusta ei saa, see on juba praegu maksimumtasemel.

Märtsist võetakse kasutusele mobiilsed kiiruskaamerad. Kui kuskil ohtlik koht või vaja kiirused alla tõmmata, tõstetakse kaamera pagasnikust välja, lülitatakse sisse ja patrull saab mujal tööd teha. Rikkujad saavad trahvi oma e-mailile, täpselt nagu statsionaarsete kaamerate puhul.

Kihutada armastavatele mootorratturitele halb uudis

Kuna mobiilsed kiiruskaamerad pildistavad mõlemas suunas, siis mootorratturite pidu saab sellega ilmselt läbi.

Senised kaamerad ei suutnud kiirust ületavat mootorratast tuvastada, sest numbrimärgid asuvad rattal vaid taga.

Telefoni kasutamine roolis on sõltuvus ja lahendust pole näha

Mobiiliga on tegu sõltuvusega ja kampaania korras seda kaotada on küll raske. Jaani näeb seda olukorda päris mustades toonides. Peale kasvab põlvkond, kes ongi kasvanud nutiseadmetega ja ei oska ilma nendeta olla.

Samuti jätavad autod väga palju igavlemisruumi – käike vahetavad ise, kiirust ja rida oskavad hoida, aga kui tekib ohtlik olukord, pole juht selleks valmis.

Tänane õigusloome ei luba kiiruskaamera pildil nähtava kõrvalise tegevuse eest trahvi teha. Eelmisel aastal tegid kaamerad 113 000 trahvi, aga kõiki neid pilte läbi vaadata ei jõuaks.

Kuula Kristian Jaani intervjuud täispikkuses “Autotunni” podcastist.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.