Uudis

Intervjuu: Rootsi teadlase sõnul tuleb 30 km/h piirang asulates nagunii

Foto: Shutterstock

Tallinnas toimub 4.-5. detsembril kõrgetasemeline konverents “Vision Zero 2019”, mis käsitleb erinevaid teemasid selles võtmes, kuidas viia liiklussurmade arv ideaalis nullini. Kõik teemad ja esinejad on näha SIIN ja tõepoolest on väga palju huvitavaid ettekandeid.

Kohtusime konverentsil Lundi Tehnikainstituudi emeriitprofessori Christer Hydeniga, kes on aastakümneid tegelenud asulasiseste kiiruste ning jalakäijate ja jalgratturite teemaga.

Peamine, mida professor Hyden on oma aastakümnete pikkuse karjääri ja uurimistöödega aru saanud, et ükskõik, milline on kiirusepiirang, siis umbes 50% juhte ületab seda nagunii.

Kiirusepiirangud väga inimesi ei mõjuta

“Kiiruskaamerad ja politsei on abiks, aga see mõjub ainult sellel hetkel ja selles kohas. See ei ole kindlasti piisav, kui tahta päriselt, et keskmine kiirus langeks püsivalt.”

Tema sõnul näitavad uurimused, et kui langetada kiiruspiirangut 10 km/h võrra, siis tegelikult keskmine langeb 2-3 km/h.

“Mure ongi selles, et inimesed ei võta kiirusepiirangut tõsiselt. Kõik on sellega harjunud ja igaühel on mingi oma põhjendus. Enamik arvavad, et nad on väga head autojuhid, kõik ju ületavad, see ongi normaalne jne.”

30 km/h on palju laiem teema, kui lihtsalt vähem hukkunuid

“Kui võtta teemaks asula sees kiirusepiirangu alandamine 30 km/h, siis hakkavad autojuhid kohe kaeblema. Fakt on see, et kiiruse alandamisega väheneks õnnetuste arv drastiliselt,” räägib Hyden.

Hydeni sõnul ei olegi niivõrd selles, et siis on õnnetused väiksemate tagajärgedega. Väiksema kiirusega lihtsalt on palju rohkem aega analüüsimiseks ja otsuste tegemiseks.

See oleks isegi tema sõnul mitte “zero vision” ehk null liiklussurma, vaid see on “beyond zero vision”, mis parandaks kõikide liikluses osalejate kooseksisteerimise võimalust – ratturid, jalakäijad, autod ja muud liikurid.

Takistuseks on autotootjad

Hyden ütleb, et 30 km/ või muu vähendamine saab linnades kohe teoks, kui seda saab hakata tehnoloogiliselt tegema.

“Autotootjatel on juba praegu väga võimekad intelligentsed adaptiivsed kiirushoidikud ja -piirajad. Kliendi ja müüginumbrite huvides ei taha autotootjad neid sisse lülitada. Kõiksugu takistajad tuleb juhil praegu ise soovi korral aktiveerida. Aitaks ka juba see, kui need oleks automaatselt peal ja välja lülitamiseks tuleks juhil teha liigutusi”.

Kõik uued autod teavad Hydeni sõnul, et liiguvad 30 km/h alas, aga ei tee midagi selleks, et juht nii ka liikleks. Ainult näitab väikest liiklusmärgi pilti ekraanil.

Mittetehnoloogilised lahendused on ka variant

Kuna kõigil ei ole veel uusi autosid, siis tegelikult toimivad ka tavalahendused, nagu näiteks “lamavad politseinikud”.

“Kui need on õigesti ehitatud ja ei lõhu autosid või ei riku sõidukogemust, siis neid võiks palju rohkem olla.

Räägitakse, et ühistransport ei saa siis liikuda normaalselt. Minu kodulinnas Bergenis on elurajoonides ja ka suurematel teedel väga palju korralikult ehitatud kühme, mis reguleerivad kiirust väga hästi ning sõita saavad seal ka bussid. Kõik on õiges vormistamises kinni.”

Ja lõpuks isejuhtivad autod?

“Jah, kui see tehnoloogia saab valmis ja jõuab liiklusesse, siis langeb ka kiiruseületamise mure ära. Nii lihtne ongi.”

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.