Kas Eestisse võiks ka Islandi eeskujul trikiga ülekäiguradasid teha? Politsei ja maanteeamet ei usu neisse

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Hiljuti maaliti Islandil maha ruumiline ülekäigurada, mis peaks juhtide tähelepanu püüdma ja panema nad kiirust maha võtma. Eestis aga leiavad nii maanteeamet kui ka politsei- ja piirivalveamet, et säärasel lahendusel võiks olla positiivseid külgi, kuid puuduvad vastavad uuringud ning kaasnevad ka mitmed probleemid.

Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernits sõnas Geeniusele, et iseenesest on lahendus huvitav ning selle mõju saaks seisneda eelkõige selles, et sõidukijuhid vähendavad enne ülekäigurada kiirust, mis omakorda lihtsustab jalakäijale tee andmist, ohule reageerimist ja kokkupõrkel on tagajärjed ka leebemad.

“Sarnaseid lahendusi on välja töötatud ka varem, kuid väga laialt need levinud ei ole. Üks kaasnev probleem on võimaliku mõju lühiajalisus,” ütles ta. “Ei oska praegu viidata ühelegi uuringule, kus sarnaste lahenduste mõju uuritud oleks, aga üldjuhul ei ole sarnaste lahenduste mõju kestev.”

Enne omapäraste lahenduste kasutamist tuleks kõik olemasolevad korda teha

Ernits selgitas, et uute teele pandud künniste juures ollakse reeglina alguses ettevaatlikumad, kuid kui pidevalt liigeldes tajutakse, et künnis võimaldab mugavalt ka kiiremini üle sõita, siis kiirused kasvavad, seega on tõenäoline, et liiklejad harjuvad ka sellise illusiooniga kiiresti ja mõne aja pärast mõju väheneb.

“Mida enam sellist lahendust kasutatakse seda tavalisem see liiklejale on ja seda väiksemaks mõju ilmselt muutub,” lausus Ernits. “Mingis keskkonnas, näiteks muude liikluse rahustamise võtetega juba eelnevalt rahustatud liiklusega alal võib sarnane lahendus olla ka katsetamiseks sobiv. Massiliseks kasutamiseks minu hinnangul praegu piisavalt argumente ei ole.”

Edevatest ülekäiguradadest on aga olulisem see, et kõik ülekäigurajad oleks tähistatud. Ernits märkis, et ka täna on Eesti asulates ülekäiguradasid, kus teekattemärgistus on väga kulunud, liiklusmärgid puuduvad või on tee servast ebamõistlikult kaugel.

“Seejärel peaks panustama ülekäiguraja pikkuse vähendamisesse nii, et jalakäija viibiks teel võimalikult vähe aega ja ei peaks reguleerimata ülekäigurajal korraga kahte-kolme sõidurada ületama. Oluline on ka kiiruse kontroll, aga olen väga skeptiline, et ainult sarnase värvitud lahendusega on seda võimalik jätkusuutlikult tagada,” märkis Ernits. “Pigem tuleb panustada liikluskeskkonna tervikliku kujundamisse, alates tee laiustest, lõpetades ühesuunaliste tänavate ja muude taoliste lahendustega.”

Edev ülekäigurada võib olla ka ohtlik

Juhil on tähelepanu hoidmine väga oluline, seega võivad seda mõjutavad aspektid ohtlikuks osutada. See tähendab ka seda, et teele maalitud silmamoonutus võib osutuda ohtlikuks.

“Sarnased lahendused võivad tõesti mitmesuunaliselt mõjuda ja tervikliku mõju saabki sageli hinnata alles tagantjärgi. Nagu öeldud, ei ole mul viidet konkreetsetele uuringutele, kuid ohukoht võib olla, et lahendus tõmbab liigselt nii autojuhtide kui jalakäijate tähelepanu ja ohu märkamine seetõttu viibib,” lausus Ernits. “Ei saa välistada ka seda, et mõni autojuht sellise lahenduse peale ehmatab, püüab joonistusest ümber põigata ning seetõttu kõnniteele satub.”

Ernitsa sõnul näebki ta peamise probleemina seda, et “ägedast” lahendusest satutakse vaimustusse ja oodatakse et see lahendab kõik ülekäiguradadega seotud liiklusohutusprobleemid. “Erinevate meetmete mõju hinnangutele tuginedes julgen arvata, et liikluses nii lihtsaid lahendusi kahjuks ei ole,” lausus ta.

PPA: see asi on ka juba Eestis ära tehtud

PPA juhtivkorrakaitseametniku Kalmer Tikerpe sõnas, et kõik vahendid, samuti mainitud 3D ülekäigurada, mis aitavad kaasa liikluse turvalisemaks muutmisele ning võimaldavad jalakäijal ohutumalt teed ületada, on pigem teretulnud ja väärt kaalumist. “Kindlasti peab see aga vastama teatud nõuetele ja päris igaüks oma nägemust 3D ülekäigurajast teele visandama hakata ei saa,” lausus ta.

Tikerpe tõi välja ka selle, et 2015. aastal joonistati ka Viljandis Tallinna tänaval proovimiseks maha ruumilise efektiga ülekäigurada ning probleeme või ohuolukordi see tekitanud ei ole.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.