LS § 20 lg 4 p 3 kohaselt tohib A-, B- ja D1 alamkategooria mootorsõidukit parkida osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale sõiduteest KAUGEMAL kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba.

Õigeks vastuseks oli variant E.

Et küsimust mitte väga pikaks venitada, oli vastusevariandis puudu lisanõue jalakäijale jäetava ruumi osas. Liikluskorraldusvahendiks võib olla nii liiklusmärk kui ka teekattemärgis.

Liikumisruumi 1,5 meetri reegel enam ei kehti

Palju pakuti vastuseks ka varianti B, mille kohaselt võib kõnniteele parkida, kui jalakäijale jääb 1,5 meetrit liikumisruumi. Võib eeldada, et selle vastusevariandi valisid need vastajad, kelle juhtimisõiguse saamisest on juba üksjagu aega möödas. “Kauges minevikus” kehtinud liikluseeskiri lubas sellisel juhul tõesti kõnniteele parkida.

Veose laadimiseks võib kõnniteel sõiduki PEATADA, parkida siiski mitte.

Kokkuvõte- kõnniteele võib parkida vaid siis, kui liikluskorraldusvahend seda lubab. Kui lubav liikluskorraldus puudub, kõnniteele asja ei ole.

On üks erand

Erandiks on liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kes võib peatumist või parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas parkida kõnniteel tingimusel, et seisev sõiduk asub täielikult kõnniteel, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. Kirjeldatud luba ei kehti teelõigul, mis on tähistatud peatumise keelujoonega.

LS § 45 lg 11 lubab peatuda ja parkida kohtades, kus parkimine ja peatamine on keelatud, ka eritalituse sõidukiga, kui täidetakse tööülesandeid.