Lisaks saame ka statistikat, milliste rehvidega liigeldakse. Näiteks 2017. aasta detsembris kontrollisime 81 sõidukit, 53 sõiduautot, 21 kaubikut, 7 veoautot ning ühte reisibussi.
Sõiduauto rehvide keskmine mustrisügavus oli 6,6 mm ning see näitaja on aasta aastalt paranenud. 70% sõiduautodest ja kaubikutest kasutas naastrehve ning 30% lamellrehve.
Kulumispiirini 3 mm olid sõidetud 3 sõiduki rehvid, mis teeb 2% kontrollitud sõidukitest.
Nõuetele mittevastavad rehvid ehk mustrisügavusega alla 3 mm olid 2 sõiduki rehvid (1,48%). Need sõidukijuhid pääsesid hoiatusega, kuna alla kulumispiiri oli sõidukil vastavalt 1 ja 2 rehvi.
Nendele viiele sõidukijuhile soovitasime esimesel võimalusel rehvid ära vahetada, kusjuures me ei soovitanud mitte ühtegi ettevõtet või töökoda, kus nad seda tegema peaks. See on autojuhtide vaba valik, kus nad seda teevad.
Oluline on, et nad seda teeksid, mitte ei ootaks kevadeni, sest lõpuni sõidetud rehvi pidamisomadused on märkimisväärselt kehvemad, kui uuel rehvil või siis poolkulunud rehvil ning liikluses on nad ohuks nii endale, kui ka kaasliiklejatele.
Ühtlasi täname Eesti Politseid selliste aktsioonide korraldamise eest ning loodame, et need jätkuvad ka edaspidi. Nagu ka viimasest Maanteeameti statistikast võis lugeda, siis liiklussurmade arv oli 2017. aastal läbi aegade madalaim ning kui kõik, kes liikluses ühel või teisel viisil osalevad, liiklusohutusse panustavad, siis on võimalik seda numbrit veelgi allapoole tuua.