Olles töötanud pressiesindajana, tean vägagi hästi, et suur osa netisirvijaid ei loegi pealkirjast kaugemale, seepärast panin sellise pealkirja, mis lugeja kohe sisemiselt kihama paneb – ODAV variant autoga liigelda. Sest odav läheb väga hästi peale. Odavad riided, odavad teenused, odavad kaubad – väga in. Tänane artikkel räägib pärast pikka heietust ka odavusest. Odavast autost!
Seda lugu lihtsalt ei saa kirja panna ilma pikema proloogita. Mõni aeg tagasi kirjutasin loo sellest, et vähe sõitvad inimesed mõtleksid kaks korda järele, enne kui omale isikliku auto ostavad. Kas isiklik auto on kõige parem variant oma liiklemist korraldada? Mõneti üllataval kombel leidus kümmekond inimest, kes mulle selle loo järel võtsid vaevaks kirjutada.
”Päris Eesti” elab kohas, kus ilma autota üldse hakkama ei saa
Kõigepealt imestan, et kes on ja miks on olemas inimene, kellel on a) aega, b) tahtmist ja c) jultumust kirjutada loo autorile sellest, kuidas loo autor saab maailma asjadest valesti aru, on loll ja siis kirsiks tordil sõimatakse loo autorit veel k**adi ära tõusnud rikkuriks, kes ei tea päris Eesti elust midagi. Sest nende kirjutajate arvates ”päris Eesti” elab kohas, kus ilma autota üldse hakkama ei saa ning põhimõtteliselt surevad kõik need ”päris eestlased” kohe ära, kui omale seda teise ringi läbi aetud autot osta ei saa. Sest temal on õigus osta endale see auto. Nagu ma oleks keelanud? See selleks.
Ma ei arva kuidagi, et minu lood on nüüd ainus õige tõde. Nagu kõik mu lood, baseerus seegi mõttetera pea kaks aastakümmet väldanud autohuvil ja sellel lihtsal asjaolul, et ma olen olnud aastaid oma sõprade autolugude juures nii nina kui kättpidi. Saan osa ja aitan lahendada nende muresid, mis on pea eranditult seotud sellega, et auto laguneb (jälle) ja tahab koguaeg remonti.
3 põhjust, miks kasutatud autos pettutakse
Sellest omakorda joonistub välja kolm ühist nimetajat: esiteks, autoga sõidetakse liiga vähe ning seetõttu jäävad kinni pidurid, surevad akud, summutid, kummidetailid, roostetab. Teiseks hooldatakse autosid üsna suvaliselt ja puudulikult ning kolmandaks, aga mis peamine, ostetakse endale vana auto, mille läbisõit on suur ja mis seetõttu oma esimese majandusliku eluea juba ära elanud on. Ostja võrdleb siin uue auto hinnaga ja nii tekib ekslik mulje, et kui uuena maksis see auto 30 000 eurot, siis nüüd on see 7000 eurone diil ikka väga äge. Küsimus on aga selles, et kas selles autos on ressurssi enam selle 7000 euro eest alles?