Uudis

Kütusemüüja: kummaline olukord, kus laadimisteenuse äriga tegeleb tanklate õuel konkurent

Alexela kiirlaadija Peterburi tee 77 tanklas, mis pakub juba ka CCS laadimisvõimalust.

Alexela juhatuse liige Alan Vaht selgitab elektriautode laadimisvõrgustikku ümbritseva jama veel ühte tahku – tanklate poolt tasuta kasutada antud pinnad laadijatele. Avaldame Alan Vahti kirjutise muutmata kulul.

ELMO laadijate müügiga Elektrilevile on tekitatud suur sasipundar ning olukorra lahendamise asemel üritab riik niigi keerdu aetud laadimisjuhtmetesse uusi umbsõlmesid peale siduda. On viimane aeg alustada juurprobleemide lahendamisega mitte aga korraldada järjekordset hanget ilma õiglase lahenduseta nende suhtes, kelle territooriumil need laadijad asuvad.

Olgem ausad ja tunnistagem, et enam kui 7 aastat vanad ELMO laadijad ei vaja väljavahetamist mitte üksnes seetõttu, et need on amortiseerunud, vaid lisaks ka seetõttu, et need ei vasta Euroopas kehtivale CCS laadimisstandardile ehk teisisõnu ei saa nendes kiirlaadida Euroopa elektriautosid. Seega peitub väärtus mujal kui laadijates ning selleks väärtuseks on riigile tasuta antud isiklik kasutusõigus (IKÕ) ELMO laadijate tänastes asukohtades.

Tanklad andsid heas usus oma pinnad kasutada

Arvestades, et 2011. aastal puudus Euroopa Liidus tervikuna elektrimobiilsuse poliitika, läksid teiste seas riigi ambitsioonika ja innovaatilise plaaniga kaasa ka tanklaketid aimamata seejuures võimalikku anomaalset olukorda, kus riigile heatahtlikult ja tasuta antud IKÕ-d liiguvad koos laadijate müügiga konkurendi kätte.

Probleemi kõige suurem sasipundar ongi seotud riigile tasuta antud isikliku kasutusõiguse üleminekuga KredExilt Elektrilevile ning avalik fakt, et elektriautode laadimisteenust osutab viimase asemel hoopiski emaettevõte Eesti Energia. Sisuliselt on loodud täiesti vastuvõetamatu olukord, kus tanklakett saab omaenda tanklas müüa küll bensiini ja diislikütust, kuid laadimisteenuse äriga tegeleb tankla õuel konkurendiks olev Eesti Energia.

Oleme täna olukorras, kus 2019. a. juunis vastuvõetud direktiiv 2019/944 ei lubagi Elektrilevil kui jaotusvõrguettevõttel elektriautode laadijaid omada, arendada, hallata ega käitada välja arvatud juhul, kui jaotusvõrguettevõte omab laadimispunkte üksnes oma tarbeks.

Arvestatakse ainult Elektrilevi ja Eesti Energia ettepanekutega

Sellest tulenevalt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium valmistanud ette elektrituruseaduse muutmise eelnõu, mis hiljuti oli kooskõlastusringil. Olukorra teeb huvitavaks tõik, et eelnõu ettepanekute tabelis on arvestatud mitmeid Elektrilevile ja Eesti Energiale kasulikke ettepanekuid, kuid samal ajal on jäetud arvestamata nii Konkurentsiameti kui ka kõikide teiste turuosaliste ettepanekud.

Vaid Elektrilevile ja Eesti Energiale kasulikke muudatusettepanekuid on mitmeid. Mõlemad soovivad, et eelnõud täiendataks laadimistaristu mõistega ehkki eelnõu juba niigi sisaldas laadimispunkti mõistet. Selle salakäigu tagamõtet tuleb veidi selgitada.

Arvestades, et Elektrilevi on Eesti Energia tütarettevõte, siis ei ole sugugi üllatav, et laadimistaristu mõiste on mõlema ettevõtte poolt sõnastatud „juhuslikult“ ühesugusena. „Laadimistaristu on laadimispunktide kogum koos seotud alasüsteemidega, mis on vajalikud laadimispunktide tervikliku toimimise juhtimiseks ja haldamiseks.“.

Hinda kergitatakse, et teistel osalistel huvi kaoks

Tähelepanuväärne on, et säärane mõiste ja selles sisalduv sõna „alasüsteemid“ võimaldavad Elektrilevil liita ELMO laadijate (uue nimega Enefit Volt) võõrandamise hankesse kõiksugu erinevaid alasüsteeme, sh ELMO laadijate ja kasutajate haldamiseks soetatud platvorm Driivz, mis on vajalik üksnes Eesti Energiale kui tänasele Enefit Volt laadimisteenuse osutajale.

Arvestades, et Elektrilevi ja Eesti Energia koostöös on paigaldatud mitmeid uusi laadijaid, mis kuuluvad Eesti Energiale, siis peale ELMO laadijate taaskordset müüki jätkab Eesti Energia laadimisteenuse turul omaenda laadijatega kasutades süsteemi haldamiseks sedasama Driivz-nimelist platvormi. Sellest tulenevalt ei ole keeruline mõista, et toodud muudatusettepaneku eesmärgiks on üksnes soov upitada ELMO laadimisvõrgu hinda piisavalt kõrgele, et teistel turuosalistel kaoks huvi hankes osaleda.

Olgu selguse huvides märgitud, et tänasel laadimisteenuse turul on mitmeid teenusepakkujaid, kes kasutavad teisi turul pakutavaid haldusplatvorme, mistõttu täiendava platvormi või mistahes muude alasüsteemide ning võimalik et ka kaubamärgi Enefit Volt ostmine oleks sellisele pakkujale kasutu ja topeltkuluga ning täidaks seega vaid eesmärki hoida teised pakkujad hankest eemal.

Kahel liidul üks esimees ja sarnased ettepanekud

Kokkusattumus või mitte, kuid üllatuslikult on laadimistaristu mõiste lisamise ettepaneku teinud ka Eesti Elektritööstuse Liit. Suurim üllatus peitub aga antud ettepaneku põhjenduses, mis on sõna-sõnalt ühesugune Eesti Energia toodud põhjendusega. Antud juhuslikkuse põhjus saab peitud üksnes tõigas, et Eesti Elektritööstuse Liidu juhatuse esimeheks on Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.

Erinevalt Elektrilevist ja Eesti Energiast soovivad Eleport, Luku-Expert, Alexela, Eesti Õliühing, Eesti Taastuvenergia Koda kui ka Konkurentsiamet, et konkurentsi suurendamise eesmärgil tuleb ELMO laadimisvõrk tükeldada ning vältida tuleb olukorda, kus avaliku enampakkumise käigus või juba sellele eelneval perioodil vahetab Eesti laiahaardelisem elektrisõidukite laadimistaristu omanikku kontsernisiseselt, kuigi turul on teisi piisavalt motiveerituid eraettevõtteid.

Muutmisel olev elektrituruseadus peab looma ja tagama piisava õigusselguse, et elektrisõidukite laadimistaristu omaniku vahetus oleks nii sisuliselt kui ka näiliselt avalik ja aus, sh arvestades elektrienergia siseturu direktiivi eesmärki luua efektiivne ja läbipaistev energiaturg.

Eesti uhkuseks peetud ja maailma esimene üleriigiline kiirlaadimisvõrgustik on sasipuntras ning ettevalmistamisel on teistkordne laadijate müük. Planeerimisel olevast uuest võõrandamisest tuleb hoiduda aga seni, kuni lahendatud saab ELMO laadijatega seotud juurprobleem.

Riik veeretab vastutust uuele omanikule?

Nimelt tuleb leida õiglane lahendus kõigi nende suhtes, kelle territooriumil need laadijad täna asuvad. ELMO laadimisvõrgu loomine oli riigi projekt ja riigi asi, mistõttu juurprobleemi lahendamine peab olema samuti riigi asi, mida ei tohi koos laadijate müügiga uue omaniku kaela veeretada.

Seda toetab ka fakt, et IKÕ-d loovutati riigile ajal, mil Euroopas puudus elektrimobiilsusega seotud transpordipoliitika. Vastav poliitika tekkis esmalt alles 2014. aasta sügisel alternatiivkütuste taristu direktiivi vastuvõtmisega. Oluline tõuge üleminekuks elektriautodele on aga loodud alles 2019. a. aprillis vastuvõetud EL määrusega 2019/631, mis oma karmistuvate CO2 heitenormidega sunnivad autotööstust hiiglaslike trahvide vältimiseks tooma turule elektriautosid.

Arvestades täielikult muutunud EL-i transpordi- ja kliimapoliitikat oleks riigipoolseks üdini ausaks ja õiglaseks lahendus pakkuda tasuta saadud IKÕ-d tagasi kõikidele tänastele ELMO laadijate territooriumide omanikele. Selle lahenduse eeltingimuseks oleks tänase ELMO laadija asemele uue kaasaegse kiirlaadija paigaldamine, mis võimaldaks laadida nii Jaapani kui ka Euroopa elektriautosid. Vaid selliselt saaks Eestis luua uue kaasaegse ning ausa ja konkurentsi mittemoonutava elektriautode laadimisturu.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil Autotundi teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan saadet Kuulan Autotundi

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.