Protsessi käigus eraldatakse rehvikummist ka metall ja tekstiil ning toodetakse erinevas suuruses kummigraanuleid. Graanuleid kasutatakse toorainena uutes toodetes, näiteks mänguväljakute ja jalgpalliplatside kummikatte või asfaldi ja bituumeni segude jaoks vajaminevate lisaainete tootmiseks.

„Üks ringlusmajanduse nurgakivideks on jäätmete ümbertöötlemine uueks tooraineks. Rajatud tehas saab olema oluliseks investeeringus ka Läti keskkonnaprobleemide leevendamise ja majandusliku arengu seisukohalt. Tehas võimaldab Lätis ja osaliselt ka teistes Balti riikides tekitatud rehvijäätmete utiliseerimist, andes neile uue väärtuse ilma keskkonda või prügilaid koormamata. Lisaks võimaldavad kasutusele võetud tehnoloogiad tulevikus ümber töödelda ka elektrijuhtmeid, mis on üks viimaseid jäätmete ümbertöötlemise suundi Lätis,“ lisas Aizbalts.

„Loodame, et uus tehas võtaks olulise koha rehvide ringluses Lätis ning annaks võimaluse vabaneda aastakümnete jooksul kogunenud kasutatud rehvidest, mida seni ei olnud võimalik teha,“ ütles Läti Riikliku Keskkonnateenistuse peadirektor Elita Baklāne-Ansperga.

Tehases hakatakse ümber töötlema peamiselt Läti ettevõtetelt ja eraisikutelt kogutud rehve, samuti väiksemates kogustes Eestist pärit rehve.